Singapur

Singapuran Tazovaldkund
Republic of Singapore (angl.)
Republik Singapura (mal.)
新加坡共和国 (kit.)
(Ksīndziāpō Gònghéguó)
சிங்கப்பூர் குடியரசு (tamil.)
(Ciŋkappūr Kudijarasu)

Flag	Valdkundznam
Eläjiden lugu (2024)	6,040,000 ristitud
Pind	735,6 km²
Kel'	anglijan, malain, kitajan, tamilan
Valdkundan pämez'	Tarman Šanmugaratnam
Päministr	Lourens Vong
Religii	buddizm, islam, hristanuskond, daosizm, induizm
Valüt	singapuran dollar (SGD)
Internet-domen	.sg
Telefonkod	+65
Aigvö	UTC+8

Singapuran azjaližen keskusen ühthine nägu vl 2011

Singapur (angl.: Singapore [ˈsɪŋ(ɡ)əpɔːr], mal.: Singapura, kit.: 新加坡 Ksīndziāpō, tamil.: சிங்கப்பூர் Ciŋkappūr), täuz' oficialine nimituz — Singapuran Tazovaldkund (angl.: Republic of Singapore, mal.: Republik Singapura, kit.: 新加坡共和国 Ksīndziāpō Gònghéguó, tamil.: சிங்கப்பூர் குடியரசு Ciŋkappūr Kudijarasu), om sar'hine lidn-valdkund Azijan suves. Om pälidnaks ičesaz.

Etimologii

Singapuran nimi sündui malain singa-sanaspäi («lev»), mitte oli ottud velgha sanskritaspäi (sanskr.: सिंह siMha — «lev»), da sanskritan पुर pura-sanaspäi («lidn»).

Istorii

Vn 1965 9. päiväl elokud Singapur tedištoiti ripmatomudes Malaizijaspäi.

Valdkundan konstitucii om vahvištadud vl 1963, se om väges ripmatomuden päiväspäi tähäsai möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Singapuran topografine kart (2010)

Lidnan kart (2021)

Singapur seižub 63 sarel, Singapur-sar' (Pulau Udžong) om kaikiš suremb niišpäi. Se sijadase suvhe Malakkan pol'sarespäi, 137 kilometrad pohjoižhe ekvatoralpäi. Valdkund om erištadud Malaizijaspäi Džohor-sal'mel, Indonezijaspäi — Singapuran sal'mel.

Singapur om meriröunoiš Malaizijanke pohjoižes. Randanpird om 193 km. Valdkundan kuivman pind — 718 km² (2018, 1960-nzil vozil oli 581 km²), se ližadase aigan mändes sariden ühtištusel.

Kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Bukit Timah-kukkaz (166 m ü.m.t.). Kacmata Indonezijan tektonižen lohkaidusen lähembusele, lujid manrehkaidusid ei olele. Jogid ei ole, om severz'-se reskvezivaradimid atmosfersadegid keradamha. Mec otab 3,3 % territorijad, kel'dtahod — viž procentad.

Klimat om ekvatorialine tropižiden vihmmecoiden, räk, neps da pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +27,8 C°, kuidme +26,8..+28,6 C°. Ekstremumad oma +19,4 C° (viluku) i +36,5 C° (keväz'ku i semendku). Paneb sadegid 2113 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (222..332 mm kus), vähemba uhokus (105 mm), kezakus (135 mm) i sügüz'kus (125 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 81..85 % röunoiš voden aigan. Meriveden lämuz vajehtase +26..+31 C° röunoiš vodes läbi.

Londuseližed varad oma kala, süväd merikarad.

Politine sistem

Parlamentan pert' Singapuras, keväz'ku 2012

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President), kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, ühten kahtenden strokun voimusenke. Prezidentale sab panda kel'dod käskusiden projektoihe. Ken ezitab parlamentan enambust prezidentan mel'pidegen mödhe, ka hän paneb necen parlamentan ühtnijad päministraks-ki.

Parlament (angl.: Parliament, mal.: Parlimen) om üks'kodine 104 ühtnijanke, heišpäi 93 kaik rahvaz valičeb videks vodeks, kaks' ristitud — ei päznu valičendoil oppozicijaspäi, ühesad — prezident paneb.

Parlamentan ühtnijoiden valičendad oliba vn 2020 10. päiväl heinkud. Prezidentan järgvaličendad mäniba vn 2023 sügüz'kun 1. päiväl, Tarman Šanmugaratnam sai vägestust (70,41 %) koumen kandidatan kesken, radab prezidentan vn 2023 sügüz'kun 14. päiväspäi. Edeline prezident om Halima Jakob (14. sügüz'ku 2017 — 14. sügüz'ku 2023, jäi üks'jäižeks kandidataks edel valičendoid, i tedotihe händast prezidentaks avtomatižikš). Päministr om Lourens Vong vn 2024 semendkun 15. päiväspäi. Edeline päministr om Li Sän' Lun (12. eloku 2004 — 15. semendku 2024).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Singapuran administrativiž-territorialine jagand.

Singapur jagase videks ümbrikoks (angl.: district), ned alajagasoiš valičendümbrikoikš (angl.: constituency).

Singapuran planiruindan regionad (2010)

Mugažo vspäi 2000 valdkund jagase videks statistižeks regionaks (angl.: region). Regioniden röunad ei ole ühtejiččed ümbrikoiden röunoidenke. Statistižed regionad alajagasoiš 55 planiruindan rajonaks.

Eläjad

Singapuras elädas singapuralaižed. Vl 2009 lidnan-valdkundan eläjiden lugu oli 4 987 600 ristitud, vn 2014 heinkus — 5 567 301 ristitud, vl 2021 — 5 866 139 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 5 995 991 eläjad vl 2018 i om nügüd'. Kaik eläjad oma lidnalaižed.

Kodikelen mödhe (2015): anglijan kel' — 36,9 %, kitajan kel' (mandarin-pagin) — 34,9 %, kitajan kelen toižed paginad — 12,2 %, malain kel' — 10,7 %, tamilan kel' — 3,3 %, toižed keled — 2,0 %.

Etnižen augotižlibundan mödhe rahvahanikoiden 74,1 % oma kitajalaižed, 13,4 % — malaizijalaižed, 9,2 % — indijalaižed (tamilalaižed tobjimalaz; toižed — malajalid, pendžabalaižed da bengalad), 3,3 % — toiženke augotižlibundanke.

Uskondan mödhe (2015): buddistad — 33,2 %, hristanuskojad — 18,8 %, islamanuskojad — 14,0 %, daoistad — 10,0 %, induistad — 5,0 %, toižed uskojad — 0,5 %, religijatomad — 18,5 %.

Ekonomik

Singapur om korktas šingotadud lujas elokaz postindustrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Se om zonaks madalidenke valdkundmaksoidenke eksportan da importan operacijoiden täht. Vl 2011 eksportan da importan mülü oli 726 bln US$, kogosüdäiprodukt — kahthe polenke kerdha alemba (318 bln US$). Maižanduz (pened fermad i akvakul'tur) ei ole levitadud territorijan mairhen tagut. Industrijan päsarakod oma elektrotehnine, telekommunikaciiladimišton i tedoinstrumentoiden pästand, projektiruind da dizain, kivivoin löudmižsijiden otand radho, kivivoin ümbriradmine, himine (räzin), kosmetikan i biomedicinan produktad, reeksport, recikling, finansižed i kaičendan holitišed, informacijan da kommunikacijoiden tehnologijad, laivansauvomine, medicinine turizm, čomamahtoiden sfer, sömtegimišt.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 0,5 %, tegimišt 24,8 %, holitišiden sfer 75,2 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2017: maižanduz 0,7 %, tegimišt 25,6 %, holitišiden sfer 73,7 %.

Vl 2010 Singapuran päeksport oli kompjuterad, radiopalad, printerad da avtomatad kundaližsijiden täht (kaik — läz 25 %), digitaližed mikroshemad (videndez), ümbriratud kivivoi (19 %), eziauguižed himižed organižsubstancijad (12 %); toine eksport — polimerad (4 %), kuld, hobed da kalližarvoižed kived (2 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, mineraline poltuz, himižen tegimišton produkcii, söndtavarad, kulutajiden tavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Singapuran eksportan 12,5 % i importan 22,4 %), Kitai (eksportan 12,1 % i importan 10,6 %, sidä kesken eksportan 4,6 % i importan 4,5 % läbiti Honkongad), Japonii (eksportan 10,3 % i importan 4,7 %), Avstralii (eksportan 8,7 %), Sur' Britanii (importan 3,6 %).

Transport

Avtobusad i elektrojonused Singapuras, vn 2024 heinku

Avtobusad, metropoliten, kebn metro i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Se om Malaizijha sidodud kahtel sildal. Järed meriport radab, mail'man kaikiš surembišpäi. Om koume raudtestancijad.

Rahvahidenkeskeine civiline Singapur Čangi-lendimport (SIN / WSSS, 68,3 mln passažiroid vl 2019 i 1,83 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase valdkundan kaikiš päivnouzmaižembas čokkoimes, 17 kilometras azjaližes keskusespäi.

Galerei

• 
  Prezidentan pert'kulu (2013, angl.: The Istana)
• 
  Singapuran rahakreditohjanduz, vn 2009 nägu (tegeb Keskuzbankan funkcijoidme)
• 
  Üläkorktad sauvused Downtown Core:s (2009, Keskuzrajonan territorii) — ohjastusen ištundoiden sija
• 
  Esplanade-teatr (2005)
• 
  Singapuran port vl 2015
• 
  Singapur Čangi-lendimportan terminal nomer 3 vl 2009
• 
  Singapuran metropolitenan jonuz vl 2024

Irdkosketused

• Singapuran Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (parliament.gov.sg). (angl.)
• Singapuran Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (cabinet.gov.sg). (angl.)
• Singapuran Tazovaldkundan e-ohjastusen oficialine portal (ecitizen.gov.sg). (angl.)