Mine sisu juurde

Ekvador

Vikipedii-späi
Ekvadoran Tazovaldkund
República del Ecuador (isp.)
Ikwadur Republika (keč.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Kito
Eläjiden lugu (2018) 16,498,502[1] ristitud
Pind 283,560 km²
Ekvadoran Tazovaldkund República del Ecuador (isp.) Ikwadur Republika (keč.)
Kel' ispanijan, kečuan, šuaran
Valdkundan pämez' Daniel' Noboa
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)[2]
Internet-domen .ec
Telefonkod +593
Aigvö UTC−5[3]

Ekvador, täuz' oficialine form — Ekvadoran Tazovaldkund (isp.: República del Ecuador [reˈpuβlika ðel ekwaˈðor], kečuaks: Ikwadur Republika), om valdkund Suviamerikan lodehes. Sen pälidn om Kito.

Valdkundan nimi znamoičeb «ekvator» ispanijaks. Valdkundan Kito-pälidn sijadase vaiše 25 km suvhe ekvatoran pirdaspäi.

Valdkundkel' om üks'jäine — ispanijan kel'.

Toižed oficialižed da rahvahidenkeskeižiden kosketusiden keled oma kečuan da šuaran keled. Sab kävutada oficialižikš toižid-ki igähižiden rahvahiden kelid, no vaiše heiden elämižsijiš.

Vn 1822 24. päiväl semendkud Ekvador tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1830. Nügüdläine 27nz' lugul Ekvadoran Konstitucii[4][5] om väges vspäi 2008, se jagoi tobmuden sarakoid lopuks, kaik ned oma valičendoiden al nügüd'. Toihe kohendusid Konstitucijha vll 2011, 2015 i 2018.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ekvadoran topografine kart (2007)

Ekvador om röunoiš Kolumbijanke pohjoižes (röunan piduz — 590 km), Perunke päivlaskmas da suves (1420 km). Ekvadoran päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 2237 km. Üks' provincijoišpäi, Galapagosan sared, sijadase 1000 km päivlaskmpolehe kontinentaližes Ekvadoraspäi, niil om meriröunoid Kostarikan Kokossaridenke.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čimboraso-vulkan, 6267 m ü.m.t. kortte. Pened joged jokstas Tünhe valdmerhe vai Amazonasha. Andad-mäged oma veziröunaks jogiden keskes.

Klimat om räk ekvatorialine, suves — subekvatorialine. Vilukun keskmäine lämuz om +24 C°, heinkun kesklämuz om +25 C°. Paneb sadegid 100 millimetraspäi man suves 6000 millimetrhasai Andiden päivnouzmaižil pautkil.

Sikš ku Ekvador sijadase ekvatoral, ka päiväine čirgahtab da laskese kaikuččen päivän vodes ühten aigan — 6:00 časud.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da sel'd'; erased toižed resursad: nepsad ekvatorialižed mecad (kattas territorijan nell' ühesandest), gidroenergii.

Ekvadoran prezidentan pert'kulu (isp.: Palacio de Carondelet) Kitos vl 2010

Ekvador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República del Ecuador), hän-žo om ohjastusen pämeheks. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ekvadoran ministrišt nimitase oficialižikš Rahvahanikoiden sodan ministrištoks (isp.: Gabinete de la Revolución Ciudadana). Prezident paneb ministrid radsijha. Varaprezident i ministrad abutadas prezidentale rados. Vn 2023 kül'mkuspäi Daniel' Noboa radab Ekvadoran prezidentan. Vll 2021−2023 valdkundan prezident oli Giljermo Lasso. Vn 2017 semendkun 24. päiväspäi Lenin Moreno radoi prezidentan, edel sidä oli varaprezidentan. Rafael' Korrea om edeline prezident (2007−2017).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Assamblei (Suim, isp.: Asamblea Nacional), mülütab 137 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid-ki nelläks vodeks, konkretine deputat ei voi rata enamba kaht strokud ühtheverzin. Om kvotid mehiden i naižiden täht partijoiden nimikirjutesiš, ei ole kvotiruindad rahvahanvähembusiden täht. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 7. päiväl uhokud, hö išttas kümnes komitetas.

Käskuzkundaline tobmuz om Nacionaline oiktusekahuden käskuzkund (isp.: Corte Nacional de Justicia), kogoneb 21 sudijaspäi[6], Käskuzkundaline Nevondkund valičeb heid ühesaks vodeks.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Ekvadoran administrativiž-territorialine jagand.

Ekvadoran Tazovaldkund jagase 24 agjaks (provincijaks, isp.: provincia) da sen ühtes Pälidnan agj (Kito), kudambad alajagasoiš kantonoikš (niid 221, isp. cantón), ned — tulendoikš (isp. parroquias). Kogotas agjoid seičemeks regionaks (zonaks).

Ekvadoras elädas ekvadoralaižed. Vn 2015 heinkus valdkundan ristitišt oli 15 868 396 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2010): mestizo (indejalaiž-evropalaižed) — 71,9 %, montubio-mestizo — 7,4 %, indejalaižed — 7,0 %, evropalaižed — 6,1 %, afrikalaižed — 5,3 %, mulatad — 1,9 %, toiženke augotižlibundanke — 0,4 %.

Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 74,0 %, evangelistad-protestantad — 10,4 %, Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 6,4 %, ateistad — 7,9 %, agnostikad — 0,1 %.

Ekvadoran kaikiš surembad lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe[7], surembaspäi penembha): Guajakil', Kito (pälidn), Kuenk, Santo Domingo. Lidnalaižiden pala om 64,2 % (2020).

Ekvador om šingotai ma, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas. Kogosüdäiproduktan suruded sektoroidme: maižanduz — 6,1 %, tegimišt — 34,2 %, holitišiden sfer — 59,7 %.

Valdkundan päeksport om toreh kivivoi (eksportan polehesai), bananad (niiden kaikiš suremb eksportirui mail'mas) da rozad, merenproduktad (kalakonservad, krevetkad). Ekvador importiruib tegimišton i kivivoinümbriradmižen produktoid, avaron kulutandan tavaroid. Päine torguindpartnör om AÜV, eksportan 43,9 % i importan 31,9 % vl 2014.

Elektrusen nell' ühesandest tegese LEK:oil, toine pala — GES:oil, Andiden gidroenergetižen potencialan tobj pala jäb kävutandata. Raudteiden sauvond om jüged mägirel'jefan tagut, niiden ühthine piduz om 1200 kilometrad. Kaik om 23 256 km avtoteid kovanke krepindanke i 5 044 km gruntteid. Järedad portad oma Guajakil' i Puerto Bolivar.

  1. Ekvadoran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo ekvadoran monetad (ičeze henod rahad). Edel 2000. vot — ekvadoran sukre.
  3. Mugažo UTC−6 Galapagosan saril.
  4. Vn 2008 Ekvadoran Konstitucijan tekst Vikiaitas. (isp.)
  5. Ekvadoran Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  6. Nacionaližen oiktusekahuden käskuzkundan oficialine sait (cortenacional.gob.ec). (isp.)
  7. Estadísticas de la Semana (Nedalin statistik). — Ekvadoran Nacionaline statistikan da rahvahanlugemižen institut (inec.gob.ec). (isp.)



Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel