Sanaa
Valdkund | Jemen |
Eläjiden lugu (2015) | 2,957,000 ristitud |
Pind | 126 km² |
Telefonkod | +967-(0)1 |
Aigvö | UTC+3 |
Sanaa (arab.: صنعاء [sˤɑnʕaːʔ] San‘ā’) om Jemenan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 1. voz'sadal meiden erad. Sanaa oli Himjar-car'kundan pälidnan 4. voz'sadan auguspäi sen lanktendhasai vl 570 Sasanidoiden blokadan tagut. Vl 628 lidnalaižed otiba islamad uskoks, Muhammed-endustai iče hüviti lidnan ezmäižen mečetin sauvondad. Sanaa oli Jafuridad-dinastijan valdkundan keskuseks (847−997). Keskaigan imamad ohjandiba lidnal. Vll 1872−1918 lidnan territorii oli Osmanan imperijan palaks, turkad zavodiba Sanaan modernizacijad. Vspäi 1962 om ripmatoman Arabižen Jemenan Tazovaldkundan pälidnaks, vspäi 1990 — ühtištudud Jemenan pälidn.
Sanaan vanh lidn mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1986, siš om laz sadad islaman pühäpertid, ned oma erazvuiččed suruden i sauvondan voz'sadan mödhe.
Sanaa šingotase pol'kalližarvoižiden kividen samižel lidnan ümbrištos i rahvahanpramozlan tavaroil da niiden torguindal: čomitesed, tegesed hobedaspäi, nahkaspäi i šuukaspäi, kourad, kofe, kanghad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, mägitazangištol 2150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägil.
Klimat om pol'kuiv läm' pehmed. Voden keskmäine lämuz om +20 C°, semendkus-sügüz'kus +22..+24 C°, kül'mkus-vilukus +15..+16 C°. Ekstremumad oma 0 C° i +33 C°. Paneb sadegid 198 mm vodes, enamba heinkus-elokus (50..64 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (6 mm pordos).
Eläjad
Vl 2012 eläjiden lugu oli 1 937 451 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Edel 1930-nzid vozid kaik 20..30 tuhad eläjid oli registrirudud lidnas, vl 1981 — 280 tuhad ristituid.
Minibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Sanaan universitet[1] (arab.: جامعة صنعاء) Džāmiʿat Ṣanʿāʾ) radab vspäi 1970, om 8..14 tuhad üläopenikoid joga vodel.
Homaičendad
Sanaa Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||