Käänüs
Käänüs om nimisõna grammatilinõ katõgooria, miä and lausõn või lausõjupi seen edesi sõna süntäktilist rolli ja grammatilist köüdüst tõisi sõnnoga.
Käänüsit om mitmõsugumaisi ja egän keelen esiq pall'o; näütüses ladina keelen on kuus käänüst, eesti keelen kõnõldas nellästtõistkümnest käänüssest, võro keelen pruugitas 13 käänüst, päält tuu om viil mõnõq, midä pruugitas harva vai eesti keele mõotusõl (nt olõjakäänüs).
Võro keele käänüsseq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Panõq tähele, et mõnõl puul üteldäs käänüsside küsümüisi hoobis tõisildõ, tan om tuud vanaq aoluulidsõq mooduq. Tuu ei tähendäq, et muial kõnõldas võlssi, a et võro kiil ei olõ peris ütesugumanõ.
- Nimekäänüs (kiä? miä?)
- Umakäänüs (kink? mink?)
- Osakäänüs (kedä? midä?)
- Sissekäänüs (kinkahe? minkahe?)
- Seenkäänüs (kinka(h)n? minka(h)n?)
- Seestkäänüs (kinkast? minkast?)
- Päälekäänüs (kinkalõ? minkalõ?)
- Päälkäänüs (kinkal? minkal?)
- Päältkäänüs (kinkalt? minkalt?)
- Saajakäänüs (kinkas? minkas?)
- Piirikäänüs (kinkaniq? minkaniq?)
- Ilmakäänüs (kinkaldaq? minkaldaq?)
- Ütenkäänüs (kinkaq? minkaq?)
Päält naidõ om viil käänüssit, miä omma aoluulidsõlt kelen olnuq, a midä seo ilma aigu pruugitas harvõmb vai õnnõ mõnõn sõnavormin.
- Olõjakäänüs
- Viiekäänüs
- Kaudõkäänüs