Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Toimumisaeg	1808-1809
Toimumiskoht	Soome
Tulemus	Soome täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja Hamina rahulepingu tulemusel Soome suurvürstiriigi moodustamine
Osalised
Rootsi kuningriik Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Gustav IV Adolf Aleksander I Friedrich von Buxhoeveden Michael Andreas Barclay de Tolly Filippo Paulucci

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Olukord Põhja-Euroopas enne sõda

Napoleon I ja Prantsuse esimese keisririigi vastase Neljanda koalitsiooni sõja lõpetanud Tilsiti rahu sõlmimise järel Prantsuse keisri Napoleon I ja Vene Venemaa keisri Aleksander I vahel tegi Aleksander I vahendusettepaneku Prantsusmaa ja Rootsi vahel vaherahu sõlmimiseks. Rootsilt ettepanekule vastust kohe ei järgnenud.

1807. aasta augustis ründas Suurbritannia kuninglik laevastik Taani pealinna Kopenhaagenit ning rünnaku käigus hävitas pool linna, viies endaga kaasa Taani laevastiku laevad ning hävitades dokid ja mereväearsenali. Suurbritannia kuningliku laevastiku rünnaku põhjuseks oli Taani kroonprintsi Frederik VI keeldumine anda üle Suurbritanniale kogu Taani laevastik ja anda luba Sjællandi piirkonna hõivamiseks. Suurbritannia kartis, et Taani liitub Prantsusmaaga Kontinentaalblokaadis, kuigi Taani oli, vältimaks enda tõmbamist Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelisse suurkonflikti, sõlminud 1800. aastal Rootsi-Vene-Preisi relvastatud neutraliteedilepingu. Et Taani valitsus keeldus liidust välja astumast, ründasid inglased viitseadmiral Horatio Nelsoni juhtimisel 1801 Taani laevastikku Reidilahingus Kopenhaageni all. Suurte kaotuste hinnaga hävitas Nelson suure osa Taani laevadest.

Venemaa keisrikoda, kes oli seotud sugulussidemetega Taani kuningatega (Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia) ning oli olnud ka Taani sõjaline liitlane, astus sõtta Suurbritanniaga. Ettevaatusabinõuna Suurbritannia laevastiku vastu Läänemerel nõudis Venemaa Rootsilt Läänemere sulgemist teiste riikide sõjalaevadele. Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus nõudmisest, kuna kavatses laiendada oma valdusi Taani-Norra, Norra valduste arvel.

Sõjategevus

Vene väed alustasid sõjategevust 1808. aastal. Veebruaris ületas Vene armee Rootsile sõda kuulutamata Soome piiri ning hakkas kiiresti edasi liikuma, kohtamata Soome–Rootsi vägede erilist vastupanu, ning vallutas Helsingi ja Hämeenlinna.

Märtsis vallutasid Vene väed Svartholmi kindluse Uusimaal, Hankoniemi kindlustatud neeme ja Ahvenamaa saared.

Aprilli lõpus kapituleerus Suomenlinna kindlus, Vene vägede kätte sattus vangi 7000 rootsi sõjaväelast, üle 2000 suurtüki ja kahuri, 119 sõjalaeva ja palju sõjavarustust.

Rootslased tegid küll katseid haarata initsiatiivi ja saavutasid ka 1808. aasta juulis mõned lahinguvõidud, kuid augustis pöördus sõjaõnn taas Venemaa poolele. Sõjategevus kestis siiski veel umbes aasta ja lõppes 1809. aasta hilissuvel.

Vene-Rootsi sõda puudutas Eestimaa kubermangu alasid. 1808. aasta augusti alguses kohtusid Hankoniemi lähistel Venemaa Balti laevastiku sõjalaevad (viitseadmiral Pjotr Hanõkovi juhtimisel) ning inglastega liitunud Rootsi laevastik. Viitseadmiral P. Hanõkov ei tihanud rootslastega lahingusse astuda ja taandus oma väega Paldiskisse. 16 laevast koosnev Rootsi eskaader koos kahe Inglise sõjalaevaga asus blokeerima Paldiski sadamat. Pärast kuuajalist piiramist ning Paldiski linna ja Vene laevastiku pommitamist lahkuti. 1809. aastal saabus Inglise eskaader veel korra Läänemerele, jäädes ankrusse Naissaare ja Suurupi lähistel, ent mingit sõjategevust sellele ei järgnenud.

 Pikemalt artiklis Paldiski mereblokaad

Sõja tulemused

• Soome täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja Soome suurvürstiriigi moodustamine personaalunioonis Venemaa keisriga.
• Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningas Karl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste Bernadotte.
• Venemaa keiser Aleksander I sõlmitud lepingu kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa keisririigi osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norra liitmiseks Rootsi Kuningriigiga. Vastuteenena selliste järeleandmiste eest loobus endine Napoleoni sõjaväe kindral ja sel ajal juba Rootsi Bernadotte dünastia looja kuningas Karl Napoleon I toetamisest ning liitus koos Venemaa ja Aleksandriga VI Napoleoni-vastasesse koalitsiooni.

Vaata ka

• Vene-Rootsi sõda