Võritsa

Võritsa
vene	Вырица
soome	Viiritsa
	Pindala: 50 km²
	Elanikke: 14 873 (2024)
	Koordinaadid: 59° 25′ N, 30° 21′ E

Võritsa on alev Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis, Võritsa valla keskus.

Alevi pindala on 50 km² ja sellega on ta üks oblasti suurimaid asulaid. 1. jaanuaril 2019 oli asulas 12187 elanikku.^[2]

Võritsa asub 60 km Peterburist lõunas ja 20 km Gattšinast kagus Oredeži jõe ülemjooksul.

Alevis asub lisaks Võritsa raudteejaamale Mihhailovka raudteepeatus. Eksisteerib veel asulasisene raudtee, mis algab Võritsa raudteejaamast. Selle ääres on kolm raudteepeatust, mida nimetatakse vastavalt 1., 2. ja 3. platvormiks.

Alevit läbib maantee, mida mööda saab sõita lääne poole Siverskisse ja Kikerinosse ning ida poole Tosnosse ja Šapkisse.

Ajalugu

Võritsat on esmamainitud Novgorodi Vadja viiendiku maksuraamatus 1499/1500. aastal. Sel ajal elasid selles piirkonnas soomeugrilased ja asula nimi tuleb sõnast "võru".

Võritsas ja selle ümbruskonnas elasid ajalooliselt ingerlased. Enamik kohanimesid on ingeri päritolu. Ingerlased venestusid selles piirkonnas lõplikult 20. sajandi alguses.

1914 valmis Võritsas Jumalaema Kaasani Ikooni kirik, mille arhitektid olid Mihhail Krassovski ja Vladimir Alõškov. Lisaks on Võritsas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse nimeline kirik ning Võritski Vaga Serafimi kellatorn.

1904 jõudis Võritsasse Peterburi–Dno raudtee (selle ots on Peterburis Vitebski vaksalis) ja sinna hakati ehitama suvemaju. 27. novembril 1938 nimetati asula aleviks. Alevi saamiseks liideti Võritsa ja Novopetrovskoje küla ning Knjažeskaja Dolina, Bori, Zaretšje ja Posjoloki asundus.

Võritsas töötavad metalltoodete tehas, Võritski katsemehaanikatehas, saeveski ja õmblusvabrik "Uzor".

Võritsas on karskusliikumine väga tugeval järjel.

Vaatamisväärsused

Alevis on palju Peterburi elanike suvilaid. Suvel kasvab Võritsa elanike arv mitmekordseks. Alevis suvitanute hulgas on kirjanik Vitali Bianki, kelle teoseid on eesti keeleski avaldatud.

Võritsas on säilinud 20. sajandi alguse suvilaid ja vürst Wittgensteini jahimaja.

Võritsas on sündinud vene ulmekirjanik Ivan Jefremov. Seal on temanimeline raamatukogu ja muuseum ning raamatukogu lähedal on tema mälestusmärk.

Võritsas elas õigeusu pühak Võritsa Serafim alates oma haigestumisest 1930 kuni surmani 1949. Ta on Võritsasse maetud ja tema haud on palverändude sihtkoht.

Viited

↑ Q127222718
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10.03.2020. Vaadatud 30.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Q127222718

[2] "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10.03.2020. Vaadatud 30.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]