1930

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | ► | ►►

1930. aasta (MCMXXX) oli 20. sajandi 30. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

26. jaanuar – India rahvuskongress kuulutas selle kuupäeva iseseisvuspäevaks, praegu India Vabariigi aastapäev.
28. jaanuar – Ameerika Ühendriikides anti Julius Edgar Lilienfeldile esimene väljatransistori patent.

Veebruar

18. veebruar – ameeriklane Clyde William Tombaugh avastas Päikesesüsteemi taevakeha, mis sai nimeks Pluuto ja mida 2006. aasta augustini loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks (nüüd liigitatakse see kääbusplaneetide hulka).

Märts

6. märts – Massachusettsi osariigis Springfieldis tuli esimest korda müügile külmutatud pakitoit.
28. märts – Türgi valitsus palus rahvusvahelisel üldsusel võtta Konstantinoopoli ja Angoora ametlikeks nimedeks Istanbul ja Ankara.

Aprill

17. aprill – Ameerika Ühendriikide keemiatööstuse ettevõttes DuPont leiutati neopreen.
21. aprill – Nõukogude Liidus valmis Turkestani-Siberi raudtee.

Mai

24. mai – Amy Johnson maandus Austraalias Darwinis, olles esimene naine, kes lendas üksi Inglismaalt Austraaliasse (11 000 miili).

Juuni

...

Juuli

7. juuli – Soome Lapua liikumine korraldas marsi Helsingis.
13. juuli – Uruguays Montevideos algasid esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda, esimese värava lõi Lucien Laurent Prantsusmaa kasuks Mehhiko vastu.
19. juuli – Georges Simenoni kriminaalromaanide tegelane politseikomissar Maigret ilmus esimest korda trükis Simenoni enda nime all välja antud romaanis.
30. juuli – Uruguay jalgpallimeeskond võitis kodus esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, saades finaalis jagu Argentinast 4:2.

August

16. august – Kanadas Ontario provints Hamiltonis avati esimesed Rahvaste Ühenduse mängud.

September

8. september – Richard Drew leiutas läbipaistva keeplindi, mis võeti ulatuslikult kasutusse.
14. september – Saksamaa föderaalvalimistel võitsid natsionaalsotsialistid 107 kohta Saksamaa parlamendis (Reichstagis 18,3% kõigist häältest), mis tegi neist suuruselt teise partei.

Oktoober

5. oktoober – Suurbritannia õhulaev R101, mis oli oma esimesel kauglennul Indiasse, kukkus Prantsusmaa kohal alla, mille tagajärjel hukkus 48 inimest.
14. oktoober – paremäärmusliku Lapua liikumise liikmed röövisid Soomes oma kodust endise (esimese) Soome presidendi Kaarlo Juho Ståhlbergi ja tema abikaasa Ester Ståhlbergi.

November

2. november – Haile Selassie I krooniti Etioopia keisriks.
3. november – Getúlio Dornelles Vargasest sai Brasiilia president.

Detsember

31. detsember – paavst Pius XI andis välja entsüklika "Casti connubii", mis rõhutas abielu pühadust, keelas roomakatoliiklastel kasutada mis tahes kunstlikku rasestumisvastast vahendit ja kinnitas katoliiklaste abordikeeldu.

Sündmused Eestis

6. jaanuar – USA-sse läinud elukutseline Eesti poksija Valter Palm sai ebaõiglase ja ühtlasi oma esimese kaotuse elukutselisena matšis Anthony Hudsoniga^[1].
16. jaanuar – Eesti Jalgpalli Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp^[1].
25. jaanuar – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga^[1]
26. jaanuar – kokku tuli I vabadussõjalaste kongress^[2].
7. veebruar – suures Rotermanni tehaste viljaaitade tulekahjus hävis 6000 tonni nisu ja rukist; kahju oli 1,8 miljonit krooni^[2].
20. veebruar – lasti liikvele 2-kroonine hõbevahetusraha.
3. märts – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent^[1].
Märtsis ilmus Anna Haava luulekogu "Siiski on elu ilus"^[2].
4. märts – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar^[1].
3. aprill – Johan Pitka naasis Eestisse.
3. aprill – Tallinnas tulistati 3. Diviisi ülemat Johan Unti, kes suri 7. aprillil.
4. aprill – lauatennises maailmameistriks tulnud Ungari pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3^[1]
6. aprill – toimusid Kaitseliidu üleriigilised raskejõustiku meistrivõistlused^[1].
19. aprill – tundmatu kurjategija röövis Tallinnas Krediitpanga Nõmme osakonnast relva ähvardusel 2543 krooni.
18. mai^[3] – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.
23. mai – kinnitati Eesti Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri^[1].
24. mai – Tallinnas algas 25. maini kestnud Eesti Kennelklubi esimene tõukoerte näitus^[2].
27. mai – loodi noorteorganisatsioon Noored Kotkad^[2].
29. mai – avati Rakvere staadion^[1].
30. mai – Eestisse saabus Pariisi meister jalgpallis Club Français, kes mängis Kalevi meeskonnaga ja võitis eestlasi 2:1^[1].
1. juuni – toimus Eesti-Poola maavõistlus tennises, mille Eesti kaotas 1:4^[1].
6. juuni – Tallinnas Harjumäel avati Kalevi tenniseklubi maja^[1].
21. juuni – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus, kus Eesti jagas esikohta Poolaga (mõlemal 119 punkti). Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis^[1].
27. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti viigistas Lätiga 1:1^[1].
30. juuni – Loksal algasid Eesti-Saksa koostöös tehtava mängufilmi "Kire lained" võtted^[2].
1. juuli – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse^[2].
12. juuli – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik^[2].
7. august – K.-ü. Loodus juhatus otsustas hakata välja andma "Eesti Entsüklopeediat".
16. august – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused^[2].
17. august – toimus Eesti pikim jalgrattavõidusõit: sõideti Tallinnast Tartust (210 km)^[4].
3. september – pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest üle Irbeni väina 17,5 tunniga Kura poolsaare rannale (36 km). Tugeva külgvoolu ajal oli ta pool tundi paadis, et sõita vastu voolu piki randa.^[4]^[5]
4. september – peeti Eesti esimene lennuvõistlus, millel osales 10 lennukit. Läbiti 590 km.
24. september – üle Eesti lendas Saksa õhulaev Graf Zeppelin^[2].
12. november – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild^[2].
18. detsember – lõppes vendade Ahto ja Kõu Valteri 133 päeva kestnud purjekaretk Tallinnast USA-sse Miamisse^[2].
Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kodundust.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1930

9. jaanuar – Pavel Koltšin, vene suusataja
20. jaanuar – Buzz Aldrin, USA astronaut
23. jaanuar – Derek Walcott, Saint Lucia päritolu kirjanik
2. veebruar – Juri Apresjan, armeenia päritolu keeleteadlane
2. veebruar – Liia Palmse, eesti sporditeadlane
4. veebruar – Ülo Uluots, Eesti tootmisjuht ja poliitik
5. veebruar – Ilon Wikland, eesti päritolu kunstnik
26. veebruar – Lazar Berman, juudi päritolu pianist
28. veebruar – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
2. märts – Sergei Kovaljov, Venemaa poliitik
3. märts – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
7. märts – Olev Subbi, eesti kunstnik
8. märts – Juri Rõtheu, tšuktši ja vene kirjanik
10. märts – Justinas Marcinkevičius, leedu kirjanik
15. märts – Žoress Alfjorov, juudi päritolu füüsik
21. märts – Vootele Vaska, eesti filosoof
1. aprill – Karl Kortelainen, NSV Liidu sõjaväelane, riikliku julgeoleku töötaja ja piirivalvur
3. aprill – Helmut Kohl, Saksamaa poliitik
7. aprill – Yves Rocher, prantsuse ettevõtja
10. aprill – Spede Pasanen, soome meelelahutaja
11. aprill – Anton LaVey, USA satanist
15. aprill – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
15. aprill – Vigdís Finnbogadóttir, Islandi poliitik
18. aprill – Henno Arrak, eesti raamatugraafik
21. aprill – Silvana Mangano, itaalia filminäitleja
22. aprill – Enno Penno, Eesti poliitik
24. aprill – Juri Levada, sotsioloog ja politoloog
28. aprill – James Baker, USA poliitik
30. aprill – Félix Guattari, prantsuse psühhoanalüütik ja filosoof
5. mai – Leonid Abalkin, vene majandusteadlane
6. mai – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
7. mai – Anatoli Lukjanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
8. mai – Gary Snyder, ameerika luuletaja
11. mai – Egsder Dijkstra, hollandi matemaatik ja informaatik
13. mai – Veljo Käsper, eesti filmilavastaja
27. mai – Eino Tamberg, eesti helilooja
28. mai – Frank Donald Drake, USA astronoom
29. mai – Jevgenija Zavadskaja, vene sinoloog
31. mai – Clint Eastwood, USA filminäitleja, -produtsent ja režissöör
31. mai – Uno Loop, eesti laulja
4. juuni – Viktor Tihhonov, vene jäähokitreener
10. juuni – Ilja Glazunov, vene kunstnik
20. juuni – Magdalena Abakanowicz, poola kunstnik
24. juuni – Claude Chabrol, prantsuse filmirežissöör
26. juuni – Sławomir Mrożek, poola näitekirjanik
27. juuni – Ross Perot, USA ettevõtja ja poliitik
27. juuni – Jüri Toomepuu, Eesti poliitik
28. juuni – Heimar Peremees, eesti majandusteadlane
2. juuli – Carlos Menem, Argentina poliitik
5. juuli – Vadim Kožinov, vene kriitik
11. juuli – Harold Bloom, USA kirjandusteadlane
15. juuli – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
15. juuli – Kaljo-Olev Veskimägi, eesti raamatukoguteadlane
30. juuli – Jüri Raudsepp, eesti arst, arstiteadlane ja vaimulik
31. juuli – Oleg Popov, vene kloun
1. august – Pierre Bourdieu, prantsuse sotsioloog
1. august – Lembit Sarapuu, eesti kunstnik
5. august – Neil Armstrong, USA astronaut
7. august – Veljo Tormis, eesti helilooja
9. august – Aleksandr Bovin, vene ajakirjanik
12. august – George Soros, investor
13. august – Heino Jürisalu, eesti helilooja
17. august – Varvara, Pühtitsa kloostri ülem
21. august – printsess Margaret, Briti kuningliku perekonna liige
25. august – Sean Connery, Briti näitleja
25. august – Giorgi Danelia, gruusia filmirežissöör
29. august – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik
7. september – Baudouin I, belglaste kuningas
8. september – Helmut Piirimäe, eesti ajaloolane
15. september – Endel Lippmaa, Eesti teadlane ja poliitik
15. september – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
17. september – Edgar Mitchell, USA astronaut
20. september – Richard Montague, USA matemaatik, loogik, filosoof ja keeleteadlane
23. september – Ray Charles, USA muusik
24. september – John Young, USA astronaut
5. oktoober – Pavel Popovitš, Nõukogude kosmonaut
6. oktoober – Ḩāfiz̧ al-Asad, Süüria poliitik
8. oktoober – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja
10. oktoober – Harold Pinter, Briti näitekirjanik
14. oktoober – Mobutu Sese Seko, Kongo DV poliitik
17. oktoober – Robert Atkins, USA arst
18. oktoober – Frank Carlucci, USA poliitik
23. oktoober – Oleg Trubatšov, vene keeleteadlane
11. november – Hugh Everett, USA matemaatik ja füüsik
11. november – Alevtina Koltšina, vene suusataja
12. november – Ott Kool, eesti ajakirjanik ja kirjanik
14. november – Jānis Pujats, Läti kardinal
16. november – Chinua Achebe, Nigeeria kirjanik
18. november – Aron Dolgopolski, keeleteadlane
21. november – Endel Eero, Eesti majandusteadlane ja poliitik
27. november – Vladimir Maksimov, vene kirjanik
27. november – Vladimir Uspenski, vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane
3. detsember – Jean-Luc Godard, Šveitsi päritolu Prantsuse filmirežissöör
3. detsember – Edvin Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
11. detsember – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja
21. detsember – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
27. detsember – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane
sünnikuupäev avalikustamata – Gérard Genette, prantsuse kirjandusteadlane
sünnikuupäev avalikustamata – Erik Judin, Venemaa filosoof

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1930

2. veebruar – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik
23. veebruar – Horst Wessel, natsipartei rünnakrühmade SA juhte, propagandasümbol
2. märts – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
6. märts – Alfred von Tirpitz, Saksa admiral ja poliitik
8. märts – William Howard Taft, USA 27. president
2. aprill – Zauditu, Etioopia keisrinna
4. aprill – Victoria, Rootsi kuninganna
14. aprill – Vladimir Majakovski, vene luuletaja
13. mai – Fridtjof Nansen, norra poliitik ja maadeavastaja
5. juuni – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
7. juuli – Arthur Conan Doyle, Inglismaa kirjanik (Sherlock Holmesi tegelaskuju looja)
16. juuli – August Jakobson, Kihelkonna kirikuõpetaja
8. august – Launceston Elliot, briti sportlane
1. september – Peeter Põld, eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane
29. september – Ilja Repin, vene maalikunstnik
10. oktoober – Adolf Engler, saksa botaanik
30. november – Mary Harris Jones, USA ühiskonnategelane

Nobeli auhinnad

füüsika – Chandrasekhara Venkata Raman
keemia – Hans Fischer
meditsiin – Karl Landsteiner
kirjandus – Sinclair Lewis
rahu – peapiiskop Lars Olof Nathan Söderblom

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 222–224
↑ https://dea.digar.ee/article/kaja/1930/05/20/1/7
↑ ^4,0 ^4,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
↑ Kestvusujumine. Eesti Spordileht, nr. 45, 22. detsember 1931.

[esbl14-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 222–224

[3] ttps://dea.digar.ee/article/kaja/1930/05/20/1/7

[ESBL-4] 4,0 ^4,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)

[5] Kestvusujumine. Eesti Spordileht, nr. 45, 22. detsember 1931.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]