Ushuaia
| Ushuaia | |
|---|---|
|
| |
| [ ušu'aia ] | |
| Pindala: 22,6 km² | |
| Elanikke: 74 752 (2019) | |
|
| |
| Koordinaadid: 54° 48′ S, 68° 18′ W | |
  |
Ushuaia on linn Argentinas, Tulemaa provintsi ja Ushuaia departemangu halduskeskus.
Linn asub Tulemaa saare kaguosas, Beagle'i väina põhjakalda ja mägede vahel.
Ushuaiat peetakse maailma lõunapoolseimaks linnaks (sellele staatusele pretendeerib ka teisel pool Beagle'i väina asuv Tšiili asula Puerto Williams, mis on aga linna kohta väikse elanike arvuga).
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Linna nimi tuleneb jaaganikeelsetest sõnadest ush ('sügavuses' või 'läänes') ja wuaia ('abajas'). Seda nime tõlgendatakse abajana, mis vaatab päikeseloojangu poole' või ka abajana, mis vaatab ida poole. Abajas (Ushuaia laht) avaneb tegelikult kagu poole.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Pinnamood
[muuda | muuda lähteteksti]Linna keskmine kõrgus merepinnast on 6 m.
Linn asub mereäärsel tasandikul. Linna taga algavad mäed. Linna lähedal on Martiali mägi ja Olivia mägi.
Linna ümbruses on liustikud ja viljakad orud.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]
Ushuaia asub jahedas paraskliimas, kus valitseb tundrakliima (ET-kliimatüüp).
Aasta keskmine õhutemperatuur on 5,7 °C. Õhutemperatuuri aastane kõikumine on väike: juuli keskmine on 1,5 °C, jaanuari keskmine 9,4 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on 524 mm. Sademed jaotuvad aasta jooksul ühtlaselt.
Haldus
[muuda | muuda lähteteksti]Linna intendente on Federico Sciurano. Enne teda oli Jorge Alberto Garramuño.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Et peaaegu kõik kaubad tuleb Ushuaiasse kaugelt tuua, on see Lõuna-Ameerika kalleimaid linnu.
Liiklus
[muuda | muuda lähteteksti]Ushuaia on Tulemaa teisest suurest linnast Río Grandest 250 km kaugusel. Neid ühendab maantee nr 3, mis lõpeb Lapataia lahe ääres.
.jpg)
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]Ümbruse ainulaadne loodus, sealhulgas Tulemaa rahvuspark, meelitab Ushuaiasse palju turiste. Turism on linna tähtis elatusallikas.
Ushuaiast väljutakse ka Antarktika-reisidele ja näiteks Estadose saart vaatama. Samuti on Ushuaia ristluslaevade peatuspaik.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanike arv 45 430. Võrreldes 1991. aasta rahvaloendusega oli elanike arv kasvanud 55,21% võrra.
Elanike arv kasvab hoogsalt maksusoodustuste tõttu. Võimude andmetel on viimaste aastate elanike arvud järgmised:[1]
.jpg)
|
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Ushuaia moodustab osa Suur-Ushuaia linnastust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
1869. aastal rajati praeguse linna lähedale esimene eurooplaste asundus. See oli Thomas Bridgesi juhitud anglikaani misjonäride tugipunkt. Elanikud tunnustasid Argentina suveräänsust.
Septembris 1884 saabus Ushuaiasse Estadose saarelt Argentina armee Lõuna-Atlandi Ekspeditsioonidiviis kommodoor Augusto Lasserre (Laserre) juhtimisel, mis oli asutanud allprefektuuri ja rajanud San Juan de Salvamento tuletorni, mis hiljem sai tuntuks Faro del Fin del Mundo nime all. Et kinnitada Argentina suveräniteeti selles kohas Tšiili piirist 20 km kaugusel, heisati 12. oktoobril 1884 ühele asutusele Argentina lipp. Sellest päevast hakatakse lugema Ushuaia küla ajalugu ning 12. oktoobrit tähistatakse Ushuaia linna aastapäevana.
Vähehaaval hakkasid saabuma pioneerid, keda tõmbasid ligi kuuldused, et Tulemaal leidub kulda. Argentina valitsus soosis püsiasustuse tekkimist seal.
Argentina valitsus otsustas rajada Tulemaale kindluse. Lõpuks rajati Estadose saarele sõjaväevangla. Aastal 1902 viidi see üle Ushuaia lähedale Golondrina lahe äärde. Samal ajal pandi nurgakivi 1920 valminud Ushuaia kindlusele (Presidio), kuhu vangla jäi 1947. aastani. Seal peeti nii tavalisi (põhiliselt isikuvastastes kuritegudes süüdi olevaid), sõjaväe- kui mõnikord ka poliitilisi vange. Kuulsamate vangide seas on Carlos Gardel ja kirjanik Ricardo Rojas. Alates 1911. aastast oli see vangla Tulemaa retsidivistide vangla[viide?]. Ushuaia linn tekkiski selle vangla ümber. Elanike vajadusi rahuldasid vangla trüki-, foto-, kingsepa-, rätsepa-, puusepa- ja pagaritöökoda ning arst ja apteek. Laev, mis ühendas linna välisilmaga, käis kord kuus.
20. sajandi alguses saabusid Ushuaiasse Punta Arenasest mõned horvaadi perekonnad.
Aastal 1913 rajati sardiinikonservide tehas, kuhu võeti tööliseks sisserändajaid Hispaaniast. Mõned neist läksid tagasi, teised jäid paigale.
Aastal 1928 saabus Ushuaiasse esimene lennuk – Günther Plüschowi (Gunther Plüschowi) vesilennuk Cóndor de Plata ('Hõbekondor').
Piirkonna laevaliiklus oli ohtlik, laevahukud olid sagedased. Aastal 1930 läks Ushuaia lahest väljumisel põhja Saksa laev Monte Cervantes, mille pardal oli sama palju inimesi kui Ushuaias elanikke. Kuni abi saabus, majutati merehädalisi kuus päeva. Kuni 1935. aasta lõpuni oli laevaühendus linna ainus ühendus välismaailmaga.
.jpg)
Aastal 1947 otsustas Argentina valitsus vangla likvideerida ning kõik selle rajatised anti mereväe käsutusse.
1947. aastal rajati ka Ushuaia lennujaam ning lennufirma Aeroposta alustas regulaarlende Patagooniasse.
1948. aastal saabusid laevaga Génova itaalia immigrandid, kes hakkasid elamuid ehitama. Kui töö oli valmis, siis paljud lahkusid, teised aga jäid paigale. Ushuaiasse hakkasid saabuma ka Tšiili perekonnad. Seda pioneeride gruppi nimetatakse antiguos pobladores.
Aastal 1950 loodi Ushuaia mereväebaas Almirante Berisso, mis praegu tegutseb San Martín y Yaganeses.
Pärast mereväebaasi lahkumist oli kindlus mõnda aega maha jäetud. Praegu on seal muuseum.
1970. aastatel saabus tööstuse edendamise seaduse jõustumise tõttu linna palju uusi elanikke.
Aastal 1990 võttis Kongress vastu seaduse nr 23.775, millega loodi Tulemaa, Antarktise ja Lõuna-Atlandi saarte provints, mille halduskeskuseks sai Ushuaia.
Sisserändajate erineva päritolu tõttu on Ushuaias tekkinud kultuuriliselt mitmekesine õhustik.
Detsembris 2009 sõlmiti Ushuaias esimene samasooliste abielu Ladina-Ameerikas.[2] [3]
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Ushuaia kindluses on muuseum. Aastast 1979 on endises riigipanga hoones maailma otsa koduloomuuseum, mis kannab maailma otsa muuseumi (Museo del Fin del Mundo) nime. Muuseumikompleksis on vangla ajaloo muuseum (Museo Presidio), piirkonna laevasõidu muuseum ja Antarktise-ekspeditsioonide muuseum (need algasid sageli Ushuaiast).
Kui kindlus oli vangla, viis maailma lõunapoolseim raudtee, vangide ehitatud kitsarööpmeline raudtee Ferrocarril Austral Fueguino, vange kindlusest töölaagritesse, mis asusid praeguse Tulemaa rahvuspargi territooriumil. Nüüd on see raudtee jälle tööle pandud. Sellel veetakse põhiliselt turiste Lapataiast rahvusparki.
Linna lähedal asuvalt Martiali liustikult avaneb vaade linnale, mägedele teisel pool Beagle'i väina (Tšiilis) ja tuletornile Faro del Fin del Mundo.
Kulinaaria
[muuda | muuda lähteteksti]Ushuaias pakutavad iseloomulikud toidud on Tulemaa krabi (centolla), kalad patagoonia kihvkala, pollak ja besuugo, karbid ning lambalihapraad cordero patagónico.
Tähised
[muuda | muuda lähteteksti]Ushuaia sihtnumber on V9410.
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kõigi Argentina linnade elanike arvu hinnang 2001–2010 (hispaania keeles)
- ↑ Gay couple become first in Latin America to marry
- ↑ "Latin America sees its first same-sex marriage". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2011. Vaadatud 26. veebruaril 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ushuaia |
- Ametlik koduleht (hispaania keeles)
- Ushuaia turismisait (hispaania ja inglise keeles)