Timpan
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
 | |
| Liigitus | Löökpillid/membranofonid |
|---|---|
Timpan on löökpill. Tema tekitatud heli on madal ja kumisev.
Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid – libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil.
Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2–5 timpanit.
Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul.