Teine sugupool
| Teine sugupool | |
|---|---|
 | |
| Originaali pealkiri | "Le Deuxième Sexe" |
| Autor | Simone de Beauvoir |
| Tõlkija | Anu Tõnnov, Mare Mauer |
| Päritolumaa | Prantsusmaa |
| Keel | prantsuse |
| Sari | Avatud Eesti raamat |
| Teema | feminism, filosoofia, eksistentsialism |
| Kirjastaja |
Éditions Gallimard (originaal) Vagabund (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1949 (originaal) 1997 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 978 |
| ISBN | 9985835174 |
„Teine sugupool“ (pr k Le Deuxième Sexe) on Simone de Beauvoiri filosoofiline teos, milles autor analüüsib naise olukorda ühiskonnas eksistentsialistlikust vaatepunktist. Täies mahus ilmus teos 1949. aastal (kahes köites, kokku 978 lk) [1][2], kuigi mõned peatükid olid ilmunud juba varem ajakirjas Les Tempes Modernes[3]. „Teist sugupoolt“ peetakse üheks feministliku filosoofia alustekstiks, teoses esitatud ideedest sai alguse teise laine feminism[4].
Sisuülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene osa
[muuda | muuda lähteteksti]Beauvoiri põhiväiteks on, et mehed suruvad süstemaatiliselt naisi alla, määratledes end neile vastanduvatena, seega võttes naisi kui Teist, st objekti. Sealjuures on mees olemine võrdsustatud inimeseks olemisega, mis on neutraalne positsioon, naine on aga mehele vastanduv, miinusmärgiga, tal pole inimsust. Mees on transtsendentne, naine immanentne. Beauvoiri käsitluses tähendab transtsendents vabadust ja tuleviku poole pürgimist erinevate projektide – loomise, leiutamise ja tegutsemise kaudu, immanents aga stagnatsiooni, ettemääratud tulevikuga leppimist[5].
„Teises sugupooles“ püüab Beauvoir leida põhjusi, miks sellised soorollid tekkinud on. Esimeses köites "Faktid ja müüdid“ otsib ta vastuseid bioloogiast, psühhoanalüüsist ja ajaloolisest materialismist. Beauvoir jõuab järeldusele, et need distsipliinid on pidanud naise alamat positsiooni enesestmõistetavaks, naine on justkui olemuslikult alaväärne.
Seejärel analüüsib autor müüte, mis naiselikkuse kohta ühiskonnas levinud on. Beauvoiri arvates on need tekkinud seoses naise võimega sünnitada. Emadust on läbi ajaloo nii ülistatud kui ka põlatud, naine valvab justkui olemise ja mitteolemise piiri. Elu ja surma kaudu on ta loodusele lähemal kui mees, ja nagu looduski, on naine seetõttu müstiline ja kohati lausa hirmuäratav. Neid müüte taastoodab inimkond pidevalt kirjanduses, teaduses, ajalookäsitluses ja mujal.
Teine osa
[muuda | muuda lähteteksti]„Teise sugupoole“ teine köide algab kuulsa lausega: „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse.“ (lk 185)[6]. Simone de Beauvoir soovib tõestada, et naine pole sündinud naiselikuks, vaid teda kujundatakse vastavaks elu jooksul. Naise subjektiivsus surutakse alla, ta muudetakse mehe vajadustele sobivaks, objektiks. Autor jälgib seda protsessi elu erinevates staadiumites – lapsepõlves, nooruses, suguellu pühitsemisel, abielunaise ja ema rollis. Sellele järgnevalt analüüsib Beauvoir vanaks saamise traumat – kui naine kaotab oma reproduktiivse võime, kaotab ta ka oma peamise rolli ühiskonnas ning seega kogu identiteedi. Eelviimases peatükis „Naise olukord ja loomus“ lükkab Beauvoir ümber eelarvamuse, nagu tuleneks naise alam olukord tema loomusest. Keskpärasus, passiivsus, laiskus jms on allasurumise tagajärg, mitte põhjus [7].
Beauvoir lõpetab teose peatükiga „Iseseisev naine“, jõudes järeldusele, et naine vajab vabaks saamiseks täielikku materiaalset iseseisvust.
Mõju ühiskonnas
[muuda | muuda lähteteksti]Beauvoir asus teost kirjutama 1946. aastal[8]. Prantsusmaa naised olid kaks aastat varem saanud valimisõiguse[9]. Samas veel 1943. aastal giljotineeriti Marie-Jeanne Latour abortide tegemise eest[10]. Teine maailmasõda oli äsja lõppenud, mehed tulid sõjast koju tagasi ja soovisid naasta oma vanadele töökohtadele, mille naised vahepeal täitnud olid[10].
Sellises olukorras osutus „Teine sugupool“ oma ideedega väga populaarseks ja mõjukaks. Esimese nädalaga müüdi raamatut 22 000 eksemplari. Teost saatis edu ka mujal maailmas, eelkõige USAs. Oma populaarsuse on teos säilitanud tänapäevani.[11]
„Teine sugupool“ tõstis soo- ja identiteediteemad ühiskonnas tähtsale kohale. Teose põhiseisukohtadest inspireeritud teise laine feminism käsitleb inimese isiklikku elu ja identiteeti poliitilisena. Filosoof ja soouurija Judith Butler on öelnud, et Simone de Beauvoir oli esimene, kes eristas inimese bioloogilise soo (ingl k sex) ja sotsiaalse soo (ingl k gender)[12]. Selline eristus on saanud kogu nüüdisaegse sookäsitluse aluseks.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi teos oli ja on väga populaarne, sai „Teine sugupool“ ilmumise järel ka palju kriitikat. Beauvoiri kaasaegne, filosoof ja kirjanik Albert Camus avaldas arvamust, et see raamat kujutab prantsuse meest naeruväärsena[4]. Seksuaalkäitumise uurija Alfred Kinsey ütles, et kuigi teos on kirjanduslikult üsna huvitav, ei sisalda see uut teaduslikku informatsiooni[13]. Konservatiivsem lugejaskond süüdistas Beauvoiri liigses seksuaalses avameelsuses ja noorsoo rikkumises[10].
Teost on kritiseeritud ka feministliku diskursuse sees. Ette on heidetud liigset toetumist Freudile ja psühhoanalüüsile[14]. Judith Oakley on välja toonud, et Beauvoir keskendub teoses pigem iseendaga sarnaste naiste olukorrale, töölisklassi kuuluvatest ja teistest rassidest naistest kirjutab ta vähe. Samuti suhtub ta emadusse kui millessegi pigem negatiivsesse. Beauvoiri vabaduseidee kipub vaatamata raamatu eesmärgile olema sarnane ühiskonnas konstrueeritud mehelikule vabaduse ideaalile.[15]
Fakte
[muuda | muuda lähteteksti]- Beauvoir ei pidanud pikka aega oma teost feministlikuks: kuna feministlik liikumine oli enne sõda olnud üsna marginaalne ja keskendunud vaid poliitiliste õiguste nõudmisele, soovisid Beauvoir ja tema kaasaegsed sellest distantseeruda.[9]
- „Teine sugupool“ on Vatikanis siiamaani keelatud raamatute nimekirjas.[4]
- Tänaseks on „Teine sugupool“ tõlgitud 40 keelde.[16]
- Inglise keelde tõlkis teose esimesena Howard M. Parshley, kes oli hariduselt zooloog. Peale kärpeid jäi esialgsest teosest järele vaid 15% ning tõlget on asjatundmatuse tõttu väga palju kritiseeritud.[4]
- Eesti keeles ilmus „Teine sugupool“ 1997. aastal kärbitud kujul Avatud Eesti raamatu sarjas (tõlkijad Anu Tõnnov ja Mare Mauer).[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Beauvoir, Simone de 1949. Le deuxième sexe [The Second Sex]. NRF essais (in French). 1, Les faits et les mythes [Facts and Myths]. Gallimard. ISBN 9782070205134.
- ↑ Beauvoir, Simone de 1949. Le deuxième sexe. NRF essais (in French). 2 L'expérience vécue [Experience]. Gallimard. ISBN 9782070205141. OCLC 489616596.
- ↑ Appignanesi, Lisa 2005. Simone de Beauvoir. London: Haus. ISBN 1-904950-09-4.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Plessix Gray, Francine du 2010. Dispatches From the Other. - The New York Times, May 27.https://www.nytimes.com/2010/05/30/books/review/Gray-t.html; vaadatud 17.03.2020.
- ↑ Scholz, Sally 2008. The Second Sex. https://philosophynow.org/issues/69/The_Second_Sex; vaadatud 17.03.2020.
- ↑ 6,0 6,1 Beauvoir, Simone de 1997. Teine sugupool. Tlk Mare Mauer ja Anu Tõnnov. Vagabund.
- ↑ Sparknotes. The Second Sex. Plot Overview. https://www.sparknotes.com/lit/secondsex/summary/; vaadatud 17.03.2020.
- ↑ Thurman, Judith 2011. The Second Sex. New York: Random House. p. 13.
- ↑ 9,0 9,1 Rowbotham, Sheila 2009. Foreword. – Simone de Beauvoir. The Second Sex. New York: Vintage Books. p. xv.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Rowbotham, Sheila 2009. Foreword. – Simone de Beauvoir. The Second Sex. New York: Vintage Books. p. xiv.
- ↑ Rowbotham, Sheila 2009. Foreword. – Simone de Beauvoir. The Second Sex. New York: Vintage Books. p. xvii.
- ↑ Butler, Judith 1989. Sex and Gender in Simone de Beauvoir's Second Sex. Yale French Studies, No. 72, pp. 35–49.
- ↑ Pomeroy, Wardell 1982. Dr Kinsey and the Institute for Sex Research. New Haven: Yale University Press. p. 279. ISBN0-300-02801-6.
- ↑ Webster, Richard 2005. Why Freud Was Wrong: Sin, Science and Psychoanalysis. Oxford: The Orwell Press. p. 22. ISBN0-9515922-5-4
- ↑ Rowbotham, Sheila 2009. Foreword. – Simone de Beauvoir. The Second Sex. New York: Vintage Books. p. xvi.
- ↑ The Book Depository. The Second Sex (Paperback). AbeBooks Inc. https://www.abebooks.com/Second-Sex-Paperback-Simone-Beauvoir-Vintage/10472714098/bd; vaadatud 17.03.2020.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Teine sugupool |