Mine sisu juurde

Sildalaldi

Allikas: Vikipeedia
Täisperioodalaldi sisendi positiivse poolperioodi vältel
Täisperioodalaldi sisendi negatiivse poolperioodi vältel

Sildalaldi ehk dioodsild on alaldi, mis koosneb enamasti dioodide rühmast, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Plussväljundklemmi külge on ühendatud dioodide katoodid ja miinusväljundklemmi külge dioodide anoodid. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi anood ja teise katood.

Sildalaldeid kasutatakse igasuguse võimsusega toiteallikates, vahelduvvoolumuundurites ja ka alalisvoolulülitina.[1]

Sildalaldi leiutas saksa füüsik Leo Graetz (1856–1941). Tema järgi on sildalaldit nimetatud ka Graetzi lülituseks.

Ühefaasiline sildalaldi

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühefaasilise pinge alaldamiseks mõeldud sildalaldi koosneb neljast dioodist, mis moodustavad täisperioodalaldi. Sisendile vahelduvpinge andmisel tekib väljundis pulseeriv alalispinge. Väljundpinge pulseerib suures ulatuses.

Ühefaasilise sildalaldi puudus peale suure pulsatsiooni on dioodidel tekkiv suhteliselt suur päripingelang. Sel põhjusel rakendatakse mõnikord ühekvadrandilisi osaliselt tüüritavaid sildalaldeid, milles kasutatakse kaht dioodi ja kaht türistori.

Kolmefaasiline sildalaldi

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmefaasilises alaldis pinge korral on faasid omavahel nihkes, mistõttu väljundpinge on palju paremini silutud. Seetõttu võib silukondensaator olla märksa väiksema mahtuvusega kui ühefaasilisel alaldil (või hoopis puududa). Heade tehniliste näitajate tõttu kasutatakse suurtel võimsustel kõige laialdasemalt just kolmefaasilist sildalaldit, kuna sellel on ka suur võimsustegur ja võrdlemisi lihtne ehitus.

Tänapäeval kasutatakse sildlülitustes dioodide asemel sageli transistore ja türistore. Dioodalaldid ei võimalda energia tagastamist vahelduvvooluvõrku ja dioodide kommutatsiooni tõttu sisaldab nende sisendvool kõrgemaid harmoonilisi. Transistorlülititel põhinevate sünkroonalaldite kasutamisega saab need puudused kõrvaldada.[1]

Korpustes dioodsillad
  1. 1,0 1,1 Jõuelektroonika, lk. 29-30 www.ene.ttu.ee (PDF)