Mine sisu juurde

Rahvavabastusarmee

Allikas: Vikipeedia
Rahvavabastusarmee
中国人民解放军
Asutatud 1. august 1927 (Nanchangi ülestõus)
15. august 1945 (praegusel kujul)
Riik Hiina Hiina Rahvavabariik
Osa
Garnison/staap Sõjaline Keskkomisjon, Peking
Deviis "为人民服务"
"Teenida rahvast"
Ülemad
Sõjaline Keskkomisjon
Sümboolika
Lipp

Rahvavabastusarmee (RVA, hiina keeles 中国人民解放军) on Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Kommunistliku Partei regulaarrelvajõud.[1] Peale Sõjalise Keskkomisjoni (SKK) ja mitmete selle alluvuses olevate väiksemate üksuste on RVA-l viis peamist allüksust: maavägi, merevägi, õhuvägi, raketivägi ja strateegiline toetusvägi. Enamik kogu riigi sõjaväeosadest on määratud ühte viiest väejuhatusest. RVA on maailma suurim sõjaline jõud ja sellel on maailmas suuruselt teine kaitse-eelarve. See on ka üks maailma kiiremini moderniseeruvaid sõjavägesid ning seda on nimetatud potentsiaalseks sõjaliseks suurjõuks, millel on märkimisväärne piirkondliku kaitse ja ülemaailmsete võimuprojektide võimekus.[2][3][4][5] Aastal 2015 hindas Credit Suisse RVA maailma võimsuselt kolmandaks sõjaväeks.

Hiina Rahvavabariigi seadused on riigi relvajõudude juhtimise andnud selgesõnaliselt Kommunistliku Partei kätte ja RVA sõjaväejuhatuseks määranud Sõjalise Keskkomisjoni. Partei SKK tegutseb juriidiliste ja valitsusülesannete täitmisel Riigi SKK nime all ning diplomaatiliste ülesannete täitmisel tseremoniaalse Riigikaitseministeeriumi nime all. RVA on kohustatud järgima Kommunistliku Partei täielikku tsiviilkontrolli doktriini "partei käsutab relva" (Dǎng zhǐhuī qiāng, 党 指挥 枪) kohaselt, mille seadis Mao Zedong 7. augustil 1927 Hiina kodusõja alguses partei juhtkonnale peetud kõnes. RVA ülemjuhataja on Sõjalise Keskkomisjoni esimees (kes on tavaliselt ka Hiina Kommunistliku Partei peasekretär).[6] Alates 1949. aastast on Hiina kasutanud üheksat erinevat sõjalist strateegiat, mida RVA nimetab "strateegilisteks suunisteks". Kõige olulisemad strateegiad anti aastatel 1956, 1980 ja 1993.[7] Riikliku hädaolukorra ajal tegutsevad Relvastatud Rahvapolitsei ja Hiina Omakaitse Rahvavabastusarmee maaväe reserv- ja tugiüksustena.

Endine kõrgeim juht Hu Jintao seadis RVA missioonideks:[8]

  • Partei juhtkonna turvalisuse tagamine
  • Hiina Rahvavabariigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, sisejulgeoleku ja riikliku arengu kaitsmine
  • Riigi huvide kaitsmine
  • Maailmarahu säilitamine ja tagamine
  1. "How is China strengthening its military? - Xinhua | English.news.cn". www.xinhuanet.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2019. Vaadatud 22. oktoober 2019.
  2. "China News: Asia Times Online is a quality Internet-only publication that reports and examines geopolitical, political, economic and business issues. Travel Reservations". www.atimes.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2018. Vaadatud 28. oktoober 2018.
  3. "Global military spending remains high at $1.7 trillion | SIPRI". www.sipri.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2018. Vaadatud 13. oktoober 2018.
  4. Tan, Anjelica (25. oktoober 2018). "To prevent war, prepare to win". The Hill (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2018. Vaadatud 26. oktoober 2018.
  5. Rose, Frank A. (23. oktoober 2018). "As Russia and China improve their conventional military capabilities, should the US rethink its assumptions on extended nuclear deterrence?". Brookings Institution. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2018. Vaadatud 26. oktoober 2018.
  6. Li, Nan (26. veebruar 2018). "Party Congress Reshuffle Strengthens Xi's Hold on Central Military Commission". The Jamestown Foundation. Vaadatud 27. mai 2020. Xi Jinping has introduced major institutional changes to strengthen his control of the PLA in his roles as Party leader and chair of the Central Military Commission (CMC)...
  7. M. Taylor Fravel, Active Defense: China's Military Strategy since 1949 (2019).
  8. "The PLA Navy's New Historic Missions: Expanding Capabilities for a Re-emergent Maritime Power" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2011. Vaadatud 1. aprill 2011.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]