Rästik (perekond)
| Rästik | |
|---|---|
 Nokisrästik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Sugukond |
Rästiklased Viperidae |
| Alamsugukond |
Pärisrästiklased Viperinae |
| Perekond |
Rästik Vipera (Laurenti, 1768[2]) |
| Sünonüümid | |
| |
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Rästikute perekonnas on vähemalt 23 liiki, ent süstemaatika pole päris selge. Kirjeldatud on 27 rästikuliiki.[3]
Eestis elab pärismaisena rästikute perekonna üksainus liik – harilik rästik.
Liigid ja levila
[muuda | muuda lähteteksti]| Liigid[1] | Taksoni autor[1] | Alam- liike[m 1] |
Levila[1] |
|---|---|---|---|
| Vipera albicornuta | Nilson & Andrén, 1985 | 0 | Zanjani org ja seda ümbritsevad mäed Iraanis |
| Vipera albizona | Nilson, Andrén & Flärdh, 1990 | 0 | Türgi keskosa |
| Vipera ammodytes (nokisrästik) | Linnaeus, 1758 | 4 | Itaalia kirdeosa, Slovakkia põhjaosa, Ungari lääneosa, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia, Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Gruusia ja Süüria |
| Vipera aspis (aspisrästik)[4][m 2] | Linnaeus, 1758 | 4 | Prantsusmaa, Andorra, Hispaania loodeosa, Saksamaa kaguosa, Šveits, Monaco, Elba saar ja Montecristo saar, Sitsiilia, Itaalia, San Marino ja Sloveenia kirdeosa |
| Vipera barani | Böhme & Joger, 1984 | 0 | Türgi kirdeosa |
| Vipera berus (harilik rästik) | Linnaeus, 1758 | 3 | Lääne-Euroopa (Suurbritannia, Skandinaavia, Prantsusmaa), Kesk-Euroopa (Itaalia, Albaania, Bulgaaria ja Põhja-Kreeka) ja Ida-Euroopa kuni Arktikani. Venemaa (Vaikse ookeani Sahhalin), Põhja-Korea, Mongoolia ja Hiina põhjaosa |
| Vipera bornmuelleri | Werner, 1898 | 0 | Golani kõrgendikud, Liibanoni lõunaosa ja Süüria |
| Vipera bulgardaghica | Nilson & Andrén, 1985 | 0 | Bolkari mäed, Niğde provints Türgis |
| Vipera darevskii | Vedmederja, Orlov & Tuniyev, 1986 | 0 | Dzavacheti mäed Armeenias ja lähedal asuvad alad Gruusias |
| Vipera dinniki | Nikolsky, 1913 | 0 | Venemaa (Suur Kaukasus) ja Gruusia (kõrgmäestik Inguri jõe jõgikonnas), Aserbaidžaan |
| Vipera kaznakovi (kaukaasia rästik)[4] | Nikolsky, 1909 | 0 | Türgi kirdeosa, Gruusia ja Venemaa (Musta mere idarannik) |
| Vipera latastei (tömpnina-rästik)[4] | Bosca, 1878 | 1 | Euroopa (Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania) ja Aafrika (Vahemere piirkond: Maroko, Alžeeria ja Tuneesia) |
| Vipera latifii | Mertens, Darevsky & Klemmer, 1967 | 0 | Alborzi mäestik ja Lari org Iraanis |
| Vipera lotievi | Nilson et al., 1995 | 0 | Suur-Kaukasuse mäestik Venemaal, Gruusias ja Aserbaidžaanis |
| Vipera monticola | Saint-Girons, 1954 | 0 | Kõrg-Atlase mäestik Marokos |
| Vipera nikolskii | Vedmederja, Grubant & Rudajewa, 1986 | 0 | Ukraina keskosa |
| Vipera palaestinae | Werner, 1938 | 0 | Süüria, Jordaania, Iisrael ja Liibanon |
| Vipera pontica | Billing, Nilson & Sattler, 1990 | 0 | Artvini provints Coruh' orus Türgis |
| Vipera raddei | Boettger, 1890 | 0 | Türgi idaosa, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan ja oletatavasti ka Iraak |
| Vipera seoanei | Lataste, 1879 | 1 | Prantsusmaa edelaosa ja Hispaania ning Portugali põhjapiirkonnad |
| Vipera ursinii (stepirästik)[4] | (Bonaparte, 1835) | 0 | Prantsusmaa lõunaosa, Austria idaosa (väljasurnud), Ungari, Itaalia keskosa, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania põhjaosa, Rumeenia, Bulgaaria põhjaosa, Kreeka, Türgi, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Venemaa ja Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Xinjiang piirkond Hiinas |
| Vipera wagneri | Nilson & Andrén, 1984 | 0 | Türgi idaosas paiknevad mäed ja Iraan |
| Vipera xanthina (armeenia rästik)[4] | Gray, 1849 | 0 | Kreeka ja Kreeka saarestikes paiknevad saared: Symi, Kos, Kalymnos, Leros, Lipsi, Patmos, Sámos, Chíos ja Lesbos; Ida-Traakia, Anatoolia põhjaosa (Kayseri) ja muud saared |
Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]Väljasurnud rästikud (osaline nimekiri)
[muuda | muuda lähteteksti]- †Vipera antiqua Szyndlar 1987
- †Vipera burgenlandica Bachmayer & Szyndlar 1987
- †Vipera gedulyi Bolkay 1913
- †Vipera maghrebiana Rage 1976
- †Vipera maxima Szyndlar 1988
- †Vipera natiensis Bailon et al. 2002
- †Vipera platyspondyla zyndlar 1987
Mürgiaparaat
[muuda | muuda lähteteksti]Kõik selle perekonna liigid on varustatud tõhusa mürgiaparaadiga. Nende peas paiknevad nii liigutatavad kanalitega mürgihambad kui ka vastavad sekretoorsed näärmed. Rästikute süljenäärmete eritise funktsiooniks on saaklooma võimalikult kiire surmamine. Lisaks on rästikutel ka kohastunud käitumismustrid. Inimeste vastu kasutavad nad oma mürgiaparaati enamasti siiski pigem ohuolukorras ja enesekaitseks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
- ↑ S.Kalyabina-Hauf, S.Schweiger, U,Joger, W.Mauer, N.Orlov, M.Wink, Phylogeny and systematics of Vipera Veebiversioon (vaadatud 29.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Vipera, Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 I. Veldre (1985). Loomade elu 5. köide. Kahepaiksed ja roomajad. Tallinn: Valgus.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Rästik |
- Sissekanne ADW-s
- Sissekanne Fauna Europaeas
- Sissekanne fossilworksis
- Sissekanne IUCN-is
- Sissekanne ITIS-es
- Sissekanne NCBI Taxonomy database'is
- Sissekanne roomajate andmebaasis
- Sissekanne veebisaidil Wikispecies
- Nikolai L. Orlov, Boris S.Tuniyev, Three Species in the Vipera kaznakovi Complex (Eurosiberian Group) in the Caucasus: Their Present Distribution, Possible Genesis, and Phylogeny, Asiatic Herpetological research, april 1990, Vol 3, pp 1–36, veebiversioon (vaadatud 08.10.2013) (inglise keeles)