Puisniit

Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.

Ajalugu

Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega.

Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.

Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja levinumateks heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodiga asendusid puisniidud enamasti lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega.

Kaitse

Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende suur liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Näiteks Laelatu puisniidul on kirjeldatud kuni 76 taimeliiki ruutmeetri kohta ja Vahenurme puisniidul 74 liiki ruutmeetri kohta.^[1]

Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit.

Vaata ka

Viited

↑ Tiina Talvi ja Tõnu Talvi. Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus Põllumajandusministeerium, Viidumäe–Tallinn, 2012.

Kirjandus

Toomas Kukk; Kalevi Kull 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2: 1–249.
Kull, Kalevi; Kukk, Toomas; Lotman, Aleksei 2003. When culture supports biodiversity: The case of wooded meadow. In: Roepstorff, Andreas; Bubandt, Nils; Kull, Kalevi (eds.) 2003. Imagining Nature: Practices of Cosmology and Identity. Aarhus: Aarhus University Press, 76–96. pdf
Hendrik Relve 2006. Kuidas mõõta puisniidu nägemisest saadud rõõmu? Loodusesõber 3.

Välislingid

Teave puisniitudest Pärandkoosluste Kaitse Ühingu lehel
Ulvar Käärt. Miljonid toetuskroonid pole suutnud puisniitusid päästa, Eesti Päevaleht, 1. detsember 2008

[1] Tiina Talvi ja Tõnu Talvi. Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus Põllumajandusministeerium, Viidumäe–Tallinn, 2012.

[1]