Mine sisu juurde

Pommeri vojevoodkond (1919–1939)

Allikas: Vikipeedia
Pommeri vojevoodkond

poola Województwo pomorskie

Vapp

Pindala: 16 407 km² (1931)
Elanikke: 1 080 138 (1931)
Rahvastikutihedus: 65,8 in/km²
Keskus: Toruń

Pommeri vojevoodkond ehk Pomorskie vojevoodkond (poola województwo pomorskie) oli haldusüksus sõdadevahelises Poolas (1919–1939). See lakkas olemast 1939. aasta septembris pärast Saksa ja Nõukogude sissetungi Poolasse.

Suuremast osast Pommeri provintsi territooriumist sai osa praegusest Kujawy-Pomorze vojevoodkonnast, mille üks kahest pealinnast on sama kui sõdadevahelise vojevoodkonna Toruń; teine on Bydgoszcz.

Pommeri nimi tuleb slaavikeelsest po more, mis tähendab "mere ääres" või "merel".

See oli Poola vabariigis (II Rzeczpospolita) 1919. aastal pärast Esimest maailmasõda rajatud haldusüksus ja kohalik omavalitsus suuremast osast Preisi Lääne-Preisimaa provintsist (moodustatud Poola jagamistega võetud territooriumitest), mis tagastati Poolale. Toruń oli pealinn. Aastatel 1938–1939 laiendati vojevoodkonda Poznańi vojevoodkonna ja Varssavi vojevoodkonna arvelt lõunasse ning seda kutsuti seejärel Suur-Pommeriks (vaata: Territoriaalsed muudatused Poola vojevoodkondades 1. aprillil 1938).

Teise maailmasõja ajal okupeeris selle Natsi-Saksamaa ja see annekteeriti ühepoolselt Reichsgau Danzig-Lääne-Preisimaasse. Poolakad ja juudid klassifitseeriti Saksa võimude poolt Untermenscheniks ja nende kavandatud saatus oli orjus ja hävitamine. 1945. aastal anti piirkond Poolale tagasi. 1945. aastal moodustati põhjapoolsest territooriumist uus Gdański vojevoodkond, kuhu kuulusid annekteeritud alad Danzigi vabalinn ning Saksamaa Pommeri ja Ida-Preisimaa provintsid. Suuremat osa vanast vojevoodkonnast laiendati annekteeritud Pommeri provintsi territooriumitega ja nimetati hiljem ümber Bydgoszczi vojevoodkonnaks. Aastatel 1975–1998 reorganiseeriti see Gdański, Elblągi, Bydgoszczi, Toruńi ja Włocławeki vojevoodkondadeks.

Pindala ja maakonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

1. aprilli 1938 ja 1. septembri 1939 vahel oli vojevoodkonna pindala 25 683 km² ja selle rahvaarv 1 884 400 (1931. aasta rahvaloenduse järgi). See koosnes 28 maakonnast (powiat), 64 linnast ja 234 külast. Raudteede tihedus oli kõrge, 11,4 km / 100 km² (raudteede kogupikkus vojevoodkonna territooriumil oli 1887 km, teine kogu riigis). Metsad katsid 26,7 % vojevoodkonnast, mis oli kõrgem, kui riigis keskmiselt (1937. aastal oli keskmine 22,2 %).

Pomorskie vojevoodkond oli üks rikkamaid ja arenenumaid sõdadevahelises Poolas. Arvukate linnade ja hästi arenenud raudteega pakkus see riigile ka juurdepääsu Läänemerele. Vaid 8,3 % rahvastikust olid kirjaoskamatud, mis oli palju madalam, kui riigis keskmiselt (23,1 % 1931. aastal). Poolakad moodustasid enamuse rahvastikust (88%). Pärast Esimest maailmasõda oli sakslaste arv 117 251 (1926. aastal) ja 107 555 (1934. aastal). 1931. aastal olid 10,1 % rahvastikust sakslased ja 1,6 % juudid.

31. augustil 1939 olid Pomorskie vojevoodkonnas järgmised maakonnad:

Peamised linnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vojevoodkonna suurimad linnad olid (1931. aasta Poola rahvaloenduse andmetel):

  • Bydgoszcz (rahvaarv 117 200) - 1938. aastast
  • Toruń (rahvaarv 61 900) - pealinn
  • Włocławek (rahvaarv 56 000) - 1938. aastast
  • Grudziądz (rahvaarv 54 000)
  • Gdynia (rahvaarv 38 600)
  • Inowrocław (rahvaarv 34 400) - 1938. aastast
  • Tczew (rahvaarv 22 500)
  • Chojnice (rahvaarv 14 100)

Saksa vähemus

[muuda | muuda lähteteksti]

Poola rahvaloenduse andmete kohaselt moodustas saksa vähemus 1921. aastal 18,8 % kogu elanikkonnast (175 771 veel Poola aladele jäänud sakslast), samas 1931. aastal oli see 9,6 % (104 992 sakslast jäänud). Muud üksikasjalikumad hinnangud allpool:

Maakond
(saksa nimi sulgudes)
saksa rahvastik (1926) saksa rahvastik (1934)
Kościerzyna (Berent) 6884 5974
Wąbrzeźno (Briesen) 7615 7344
Chełmno (Kulm) 7905 7673
Tczew (Dirschau)/ Gniew (Mewe)/ Świecie (Schwetz) 20 446 17 571
Grudziądz (Graudenz, linn) 3542 3875
Grudziądz (Graudenz, ringkond) 9317 8190
Kartuzy (Karthaus) 4800 3927
Chojnice (Konitz) 9022 8070
Lubawa (Löbau) 2078 1689
Wejherowo (Neustadt)/ Puck (Putzig) 6556 6305
Starogard Gdański (Pr. Stargard) 2909 3418
Toruń (Thorn, linn) 2255 2057
Toruń (Thorn, ringkond) 7107 6738
Tuchola (Tuchel) 3170 2861
Sępólno Krajeńskie (Zempelburg) 10 866 11 130
Pommeri vojevoodkond kokku 117 251 107 555
  • Stefan Łaszewski – 19. oktoober 1919 – 2. juuli 1920
  • Jan Brejski – 2. juuli 1920 – 24. märts 1924
  • Stanisław Wachowiak – 24. oktoober 1924 - august 1926
  • Mieczysław Seydlitz – august 1926 – oktoober 1926
  • Kazimierz Młodzianowski – 12. oktoober 1926 – 4. juuli 1928
  • Wiktor Wrona-Lamot – 28. august 1928 – 18. november 1931
  • Stefan Kirtiklis – 18. november 1931 – 14. juuli 1936
  • Władysław Raczkiewicz – 16. juuli 1936 – 30. september 1939