Pisa torn
Pisa torn | |
---|---|
La Torre di Pisa | |
Üldandmed | |
Asukoht | Pisa provints, Itaalia |
Stiil | romaani |
Ehituse algus | 1173 |
Ehituse lõpp | 1372 |
Koordinaadid | 43° 43′ 24″ N, 10° 23′ 39″ E |
Tehniline ülevaade | |
Kõrgus | 55,86 m |
Korruseid | 8 |
Ehitusmaterjal | marmor |
Projekt ja ehitus | |
Arhitekt | Bonanno Pisano |
Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa), tuntud ka kui viltune Pisa torn (itaalia keeles Torre pendente di Pisa), on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn. See asub otse katedraali taga ning on üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul (Piazza del Duomo) baptisteeriumi ja kiriku kõrval.
Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. See plaaniti esialgu küll otse ehitada, kuid torn hakkas õige pea (1178) iseenese raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma juba siis, kui ehitati alles 7-korruselise torni kolmandat korrust. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni rajamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku.
Töid jätkati alles 1272. aastal ning tollased arhitektid püüdsid torni edasist viltu vajumist takistada nii, et ehitasid järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Siis aga hakkas torn hoopis teisele poole vajuma ning õigupoolest tingiski just see torni nii suure kalde. Tööd seiskusid taas sõja tõttu 1284. aastal mõneks ajaks nii, et torni viimane, seitsmes korrus valmis alles 1319. aastal. Kellakamber ja seega ka torn lõplikult aga alles 1372. aastal. Tornis on kokku seitse nimelist kella, iga heliredeli noodi jaoks üks.
1990. aastail tehti tornis mitmeid renoveerimistöid, et parandada ilmastikukahjustusi ning muuta seda vastupidavamaks. Samuti on torni aja jooksul remonditööde käigus mõne sentimeetri võrra õnnestunud tõsta.
Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit. Kokku on tornis 296 trepiastet.
Maavärinad
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1280. aastast on olnud 4 suurt maavärinat. Uuringute käigus jõuti järeldusele, et torni kõrgus ja jäikus koos maapinna pehmusega mõjutavad struktuuri vibratsiooniomadusi nii, et torn ei võngu kaasa maavärinaga. Maapinna pehmus, mis torni kalde põhjustas, on päästnud ka torni hävimisest.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Vundamendi sisemine diameeter 7,368 m
- Vundamendi väline diameeter 15,484 m
- Kalle 3,97 kraadi või 3,9 m vertikaalselt
- Kaal 14 700 tonni
- Seina paksus esimesel korrusel 2,44 m
- 296 astet kellatorni
- Esimene kell: L'Assunta, valmistatud 1654, valmistaja Giovanni Pietro Orlandi, kaal 3620 kg
- Teine kell: II Crocifisso, valmistatud 1572, valmistaja Vincenzo Possenti, kaal 2462 kg
- Kolmas kell: San Ranieri, valmistatud 1719–1721, valmistaja Giovanni Andrea Moreni, kaal 1448 kg
- Neljas kell: La Terza, valmistatud 1473, kaal 300 kg
- Viies kell: La Pasquereccia või La Giustizia, valmistatud 1262, valmistaja Lotteringo, kaal 1014 kg
- Kuues kell: II Vespruccio, valmistatud 14. sajandil. Uus 1501, valmistaja Nicola di Jacopo, kaal 1000 kg
- Seitsmes kell: Dal Pozzo, valmistatud 1606. aastal. Uus 2004, kaal 652 kg[1]
-
L'Assunta
-
San Ranieri
-
La Pasquereccia
-
Dal Pozzo
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Gary Feuerstein (18.04.2018). "Leaning Tower of Pisa Bells". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2010.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Pisa torn |