Nieuport 10

Nieuport 10
Tüüp	luurelennuk, hävituslennuk, õppelennuk
Tootjad	Nieuport
Riik	Prantsusmaa
Tootmisaastad	1915–1918
Meeskond	1 või 2
Pikkus	7,09 m
Tiivaulatus	8,20 m
Tiivapindala	18 m2
Tühimass	411 kg
Maksimaalne stardimass	658 kg
Mootor	1 le Rhône 9C, võimsus 60 kW (80 hj)
Tippkiirus	139 km/h
Lennulagi	4500 m
Lennukaugus	250 km
Relvastus	1 x 7,7 mm Lewis kuulipilduja

Nieuport 10 on Prantsusmaal lennukiehitusettevõttes Nieuport konstruktor Gustav Delage'i poolt Esimese maailmasõja ajal loodud kahepinnaline puitkonstruktsiooniga sõjalennuk. Seda valmistati nii ühe- kui ka kahekohalisena, kasutati nii luure-, hävitus- kui ka õppelennukina.

Arendus

1914. aasta jaanuaris asus lennukikonstruktor Gustave Delage tööle ettevõttes Société Anonyme des Etablissements Nieuport, kus ta lõi Esimese maailmasõja jooksul rea edukaid sõjalennukeid. Nieuport 10 oli sarja esimene ning algselt mõeldud osalema Gordon-Bennetti auhinnavõistlusel 1914. aastal. Esimese maailmasõja puhkedes jäi võistlus ära ning Delage arendas sellest 2-kohalise luurelennuki, mis võeti 1915. aastal Prantsusmaa lennuväes kasutusele. Nieuport 10-le algselt paigaldatud Gnome-Rhone 80 hj rotatiiv-tähtmootor jäi kaheistmelisele lennukile nõrgaks.

Lennukil võeti kasutusele mitmed konstruktsioonielemendid, mis iseloomustasid kõiki hilisemaid Delage'i konstrueeritud Nieuporti lennukeid. Kitsam alumine tiib oli ülemisest väiksema ulatusega – Delage soovis biplaanide tiibadevaheliste terastrossidega pingutatud ning V-tugedega tiivakarbile omase jäikuse ja tugevuse ühendada pealtiivalise monoplaani hea vaateväljaga.

Osa lennukeid ehitati oma jõududega ümber 1-kohalisteks hävituslennukeiks. Selleks kaeti kinni esimene kabiin ning ülatiiva kohale kinnitati kas Lewis või Vickers kuulipilduja, mis tulistas üle propelleri. Hiljem valmistati ühekohalised lennukid juba tehases.

Tehases valmistati kaks uut lennukiarendust Nieuport 10 baasil: väiksem Nieuport 11 Bébé, mis konstrueeriti algusest peale ühekohalise hävituslennukina, ja suurema ülatiiva ja võimsama mootoriga kahekohaline Nieuport 12. Samuti ehitati nimetuse Nieuport 83 E.2 all eraldi topeltjuhtseadmetega õppelennuk. Nieuport 10 kere kasutati ka ühe triplaanlennuki ehitamiseks.

Versioonid

Nieuport X.B: Algne firmasisene tähistus, et eristada seda Nieuport X monoplaanist.
Nieuport X.AV: Firmasisene tähistus variandile, kus vaatleja/laskur istus esimeses ja piloot tagumises kabiinis.
Nieuport X.AR: Firmasisene tähistus variandile, kus piloot istus esimeses ja vaatleja/laskur tagumises kabiinis.
Nieuport 10 A.2: Prantsuse lennuväe tähistus 2-kohalisele luurelennukile (A – artillerie), sama mis Nieuport X.AR.
Nieuport 10 C.1: Prantsuse lennuväe tähistus 1-kohalisele hävituslennukile (C – chasse).
Nieuport 10 E.2: Õppelennukitena kasutatud Nieuport 10 A.2 lennukid (E – école).
Nieuport 83 E.2: Algselt õppelennukiks ehitatud versioon.
Nieuport 10 triplaan: Triplaan konfiguratsiooni katsetamiseks ehitatud katselennuk.
Nieuport-Macchi 10.000: Itaalias litsentsi alusel ehitatud Nieuport, paljude väiksemate konstruktsiooni erinevustega.
Nieuport 18 või 18 ruutmeetrine Nieuport: Mitteametlik nimetus, põhines sellel, et tiivapindala oli 18 ruutmeetrit.
Nakajima Army Type Ko 2 Trainer: Litsentsi alusel Jaapanis ehitatud Nieuport 83 E.2.
Trainer Type 2: Siiami Kuningriigis kasutatud tähistus imporditud Nieuport 83 E.2-le.

Kasutus Eestis

Venemaal ehitati Nieuport 10 lennukeid nii ühe- kui ka kahekohalises versioonis Moskvas Duxi lennukitehases. Vabadussõja lõppedes võttis Eesti lennuvägi Loodearmeelt üle ka kaks Duxi tehases tehtud Nieuport 10 lennukit. Neist ühekohaline (Duxi tehase nr 1501, Eesti lennuväes nr 51) seati lennukorda ning leidis aastatel 1922–1925 kasutust hävituslendurite õppelennukina. Kahekohaline lennuk (Duxi tehase nr 1511, Eesti lennuväes nr 52) seisis loeteludes kui remondis olev, kuni samuti 1925. aastal maha kanti.

Vaata ka

Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)

Kirjandus

Arvo Lennart Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015.

Välislingid