Must pipar
|
See artikkel räägib taimest; vürtsi kohta vaata artiklit Pipar |
| Must pipar | |
|---|---|
 Õitsev piprataim | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pipralaadsed Piperales |
| Sugukond |
Pipralised Piperaceae |
| Perekond |
Pipar Piper |
| Liik |
Must pipar |
| Binaarne nimetus | |
|
Piper nigrum L. | |
Must pipar (Piper nigrum) on pipraliste sugukonda pipra perekonda kuuluv mitmeaastane liaan.
Mustaks pipraks nimetatakse ka liaani poolküpsetest viljadest valmistatud vürtsi. Kuid samadest taimedest valmistatakse ka rohelist ja valget pipart. Erinevus seisneb selles, et valge pipar on kuivatatud küpsed seemned, roheline pipar on kuivatatud pooltoored seemned ning must pipar on keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned.
Musta pipart kasvatatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kariibi mere saartel ning Lõuna-Ameerikas.
Pipart kasvatatakse parasniiskes pinnases. Pinnas peab olema sõmer ja sisaldama palju orgaanilist ainet. Pipar ei kasva hästi kõrgemal kui 1 km merepinnast. Taimi paljundatakse 40–50 cm pikkuste pistikutega. Mustal pipral on mitmeid kultivare, mis on välja valitud saagikuse ja viljade kvaliteedi põhjal. Noored taimed seotakse puutüvede või ronimisvõre külge üksteisest umbes 2 m kaugusele. Eelistatud on kareda koorega puud, mida mööda kasvab pipar kiiremini. Oluline on, et puud pakuksid piisavalt varju ning õhu juurdepääs oleks piisav. Juured kaetakse lehtemultši ja sõnnikuga. Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. Võrseid kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat.
Must pipar on ronitaim. Ta kasvab puu, posti või trellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks.
Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti.
Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus mustaks kihiks.
Musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisse.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pipar andmebaasis eElurikkus
