Mäetipp
Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt.
Mäetippu ümbritsev mäeosa võib olla nii lauge kui ka järsu kaldega. Järsud kaljused mäetipud tekivad tavaliselt mitme liustike erodeeriva tegevuse tulemusel tekkinud tsirkusoru liitumise teel. Lamedad mäetipud võivad olla näiteks vulkaanilistel mägedel, kus kõrgemaks punktiks võib olla kraatri serv.
Suurima absoluutse kõrgusega mäetipp Maal on Džomolungma mäel Himaalajas (8848 m). Eesti kõrgeim punkt on Suure Munamäe tipp (318 m).
Mäetippe eristatakse välise kuju järgi: koonus, püramiid, kuppel, torn, sarv, hammas, nõel.[1][2] Laugete mägede kõrgeim osa võib olla ka tipuplatoo, kus täpse kõige kõrgema punkti leidmine on raske.
Paljudel mägedel on mitu tippu. Neid nimetatakse tihti ilmakaarte järgi. Näiteks Rootsi kõrgeimal mäel Kebnekaisel on lõuna- ja põhjatipp. Nende omavaheline kõrgus sõltub aastaajast ja lumeoludest - lumine lõunatipp on kevadel põhjatipust kõrgem, suvel aga lumi sulab ja kõrgemaks saab kaljune põhjatipp. [3] Sama mäe eri tippe võib käsitleda nii eraldi mägedena kui sama mäe eri osadena.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ülo Kangur (koostaja). Mägireljeefi elemendid. Metoodiline õppematerjal mägimatka keskõppekoolidele. Tallinn, Eesti Vabariiklik Turismi- ja Ekskursiooninõukogu, 1988
- ↑ "Eesti Matkaliit. Väike matkaterminoloogia sõnastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2016. Vaadatud 9. veebruaril 2016.
- ↑ "Southern peak of Kebnekaise now stands one metre below the northern peak". Stockholmi ülikooli veebileht. 5.september 2019. Vaadatud 9. august 2023.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend)