Lambasõjad

Lambasõjad (inglise keeles sheep wars) olid Metsikus Läänes umbes aastatel 1870–1920 aset leidnud relvastatud kokkupõrked kauboide (veisekarjuste) ja lambakarjuste vahel karjatamisõiguste üle. Lambasõjad toimusid paljudes lääneosariikides, kuid peamiselt Texases, Arizonas, Colorados ja Wyomingis. Kauboid pidasid lambakarjuseid sissetungijateks, kes hävitasid avalikke karjamaid, mida nad pidid jagama "kes ees, see mees" (first come, first served) põhimõttel. 50 aasta jooksul toimus kaheksas erinevas osariigis või territooriumil ligikaudu 120 relvastatud kokkupõrget, hukkus vähemalt 54 inimest ja kokku tapeti umbes 50 000-100 000 lammast.

Texases oli 1870. aastaks loomakasvatus juba hästi väljakujunenud ametiks, kui lambakasvatus alles hakkas populaarseks saama. Seepärast olid Texases (aga ka teistes osariikides) kauboidel tihti lähedased suhted kohalike valitsusametnikega ja nad kasutasid seda oma kasuks ära. Kohtus võitsid tavaliselt kauboid, lambakarjuseid peeti nõrgemaks pooleks. Lambakarjused tavaliselt toetasid vaba karjatusõigust (open range) avalikul maal, samas kauboid tavaliselt tarastasid alasid, sõltumata sellest, kas tegu oli avaliku maa või eramaaga. Üheks tarastamise põhjuseks oli lambarõugete (Psoroptes) oht. 1881. aastal võttis Texas vastu seaduse, millega seati sisse lambainspektorid, kes karantiinisid nakatunud lambad. Võeti vastu ka seaduseid, millega keelati lambakarjatamine avalikel mail, kuid selle täitmise tagamine oli ebaefektiivne, kuna Texase lääneosas ei olnud maaameti esindajaid. Aprillis 1883 võeti vastu uus seadus, millega lambakarjused pidid enne maakonna piiride ületamist esitama sertifikaadi, et nende lambad olid inspekteeritud rõugete vastu. Texases 1884. aastal vastu võetud seadus keelustas tarade lõikamise ja open range õigus lõppes. Texases ei olnud lambasõjad väga vägivaldsed.

Wyomingis ja Colorados seevastu olid lambasõjad erakordselt vägivaldsed ja jätkusid veel ka peale sajandivahetust. Kõige tõsisem rünnak toimus Wyomingis Washakie maakonnas Ten Sleepi väikelinna lähedal 2. aprillil 1909, kui seitse või kaheksa maskeeritud meest tapsid lambakarjus Joe Allemandi koos kahe kaaslasega, 25 lammast ja kaks koera ning põletasid nende vankri petrooleumiga maha. Kuna varem polnud lambaründajaid kohtus süüdi mõistetud, arvati, et ka seekord nad pääsevad, kuid läks teisiti – seitse meest vahistati, kellest viis saadeti vanglasse. Pärast seda ei julgenud kauboid enam lambakarjuseid rünnata, kartuses karistada saada. Kuigi toimus veel lambarünnakuid, siis rohkem lambakarjuseid ei hukkunud. Lambasõjad lõpetas vaba karjamaa vähenemine ja uued karjakasvatusmeetodid, ka paljud kauboid, nähes lisatuluallikat, hakkasid ka ise veiste kõrvalt lambaid kasvatama, mistõttu polnud enam alust konfliktideks, lisaks vähendas pingeid ka 1934. aastal vastu võetud Taylori karjatusseadus (Taylor Grazing Act).