Mine sisu juurde

Kirill

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Moskva ja kogu Venemaa patriarhist; Torgu kuninga kohta vaata artiklit Kirill Teiter; eesnime kohta vaata artiklit Kirill (eesnimi)

Patriarh Kirill 1. veebruaril 2009.
Metropoliit Kirill (keskel), 2001.

Kirill (eestipäraselt ka Kirillus, vene keeles Кирилл; kodanikunimega Vladimir Mihhailovitš Gundjajev, vene keeles Владимир Михаилович Гундяев; sündinud 20. novembril 1946 Leningradis) on Vene Õigeusu Kiriku vaimulik, alates 1. veebruarist 2009 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Tema isa Mihhail ja vanaisa Vassili olid Vene Õigeusu Kiriku vaimulikud. Vassili, õppinud mehaanik, vahistati 1922. aastal religioossete protestide eest ja veetis olulise osa järgnevast elust GULAGis. Nii perekonnanimi kui ka vanaisa sünnipaik viitavad Gundjajevite tõenäolisele mordva päritolule[1].

3. aprillil 1969 pühitseti Vladimir Gundjajev mungaks nimega Kirill. Aastal 1970 lõpetas ta kiitusega Leningradi Vaimuliku Akadeemia.

26. detsembrist 1974 kuni 26. detsembrini 1984 oli ta Leningradi Vaimuliku Seminari ja Leningradi Vaimuliku Akadeemia rektor.

14. märtsist 1976 oli ta Viiburi piiskop, 2. septembrist 1977 Viiburi peapiiskop. Alates 26. detsembrist 1984. aastast oli Kirill Smolenski ja Vjazma peapiiskop, 1989. aastast Smolenski ja Kaliningradi peapiiskop. Aastal 1991 ülendati ta metropoliidiks.

Ühtlasi juhtis Kirill alates 1989. aastast Moskva Patriarhaadi välissuhete osakonda ja oli tulenevalt oma ametikohast Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi alaline liige.

Pärast patriarh Aleksius II surma valis Püha Sinod metropoliit Kirilli 6. detsembril 2008 Moskva ja kogu Venemaa patriarhi kohusetäitjaks, kelle ülesandeks oli juhtida Vene Õigeusu Kirikut kuni uue patriarhi valimiseni kiriku täiskogul.

27. jaanuaril 2009 valiti ta kiriku täiskogul 508 häälega Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Ta seati ametisse 1. veebruaril 2009.

14.16. juunini 2013 viibis ta patriarhina esimesel ametlikul visiidil Eestis.

2016. aasta märtsis teatas Kirill, et inimõigused on "globaalne ketserlus" ning et õigeusku tuleb kaitsta "ülemaailmse inimesekummardamise lahkusu" eest. Tema hinnangul on alanud "Jumala revolutsiooniline väljakihutamine inimese ja ühiskonna elust", kuna tänapäeval on tõe universaalseks mõõdupuuks saanud inimene ja tema õigused – see aga on üks idolaatria vorme, "mille tagajärjeks võivad saada apokalüptilised sündmused".[2]

Patriarh Kirill ei ole hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse, vaid on avaldanud seda toetavaid seisukohti.[3][4]

V. Putin annab metropoliit Kirillile üle ordeni "Teenete eest isamaa ees" 2. järgu. Moskva, Kreml, 21. detsember 2006
D. Medvedev annab patriarh Kirillile üle Aleksandr Nevski ordeni. Moskva, Kreml, 3. veebruar 2011
  • 2023 – Venemaa Föderatsiooni presidendi auhind panuse eest vene rahvuse ühtsuse tugevdamisse

Kiriklikud autasud

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Земляк на престоле, Гудок.ru (02.02.2009)
  2. Патриарх Кирилл назвал права человека «глобальной ересью» Dožd/Interfax, 20.03.2016
  3. "Priit Rohtmets: Ukraina sõda kui ususõda" ERR, 10. märts 2022
  4. Edward Lucas (16. oktoober 2024). "KOLUMN - Edward Lucas: kuidas murda naisi ja saada märtriks. Kirik õigustab raevukalt Putini surmakultust". epl.delfi.ee. Vaadatud 16. oktoobril 2024.
  5. Журнал Московской Патриархии. Патриаршие награды
  6. 70. sünnipäeva puhul

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Aleksius II
Moskva ja kogu Venemaa patriarh
2009
Järgnev
praegune