Kerberos

See artikkel räägib mütoloogiategelasest, kääbusplaneet Pluuto kuu kohta vaata artiklit Kerberos (kaaslane).

---

Kerberos Hadesega, 19. sajandi saksa entsüklopeedia

Kerberos (vanakreeka keeles Κέρβερος, ladina keeles Cerberus) on vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev mitmepealine koer, kes valvab Allilma väravaid, et hoida põgenemast neid, kes on ületanud Styxi jõe. Kerberost kujutati paljudes antiik-kreeka ja antiik-rooma kirjandusteostes, samuti nii antiik- kui ka moodsas kunstis ja arhitektuuris. Eri autorite ja teoste puhul varieeruvad nii Kerberos ise kui ka taust ta ümber, kõige suurem erinevus on peade arvus – enamasti kujutati teda kolme peaga, vahel ka kahe või ühega, või kuni viiekümnega.

Etümoloogia

Kerberose kreekapärasest nimest "Κέρβερος" tuleb ka ladinapärane nimi "Cerberus". Inglise keeles hääldatakse "Cerberus" enamasti ['sɜrbərəs], kuigi antiikse häälduse järgi oli nii kreeka kui ka ladina keeles "c" häälduseks eesti keele "k".

Mütoloogia

Vaasimaal, millel Herakles viib kahepealist Kerberost allilmast välja

Kerberose vanemateks olid Echidna, kes oli pooleldi naine ja pooleldi madu, ning Typhon, saja maopeaga tuld sülgav hiiglane, keda isegi Olümpose jumalad kartsid. Kerberose venda Orthrost kujutati kahepealise põrgukoerana. Kreeka mütoloogias ja kunstis kujutatakse Kerberost tavaliselt kolme peaga. Enamikus teostes esindab ja näeb üks pea minevikku, teine olevikku ja kolmas tulevikku, teistes allikates esindavad pead sündi, noorust ja vanadust. Kõik Kerberose pead söövad väidetavalt ainult elavate liha ja seetõttu lubavad meeleldi surnute hingi allmaailma, kuid ei luba kellelgi neist sealt lahkuda. Kerberos valvab allilma väravaid ja on Hadese truu valvekoer.

Heraklese kaheteistkümnes vägitegu

Etruski vaas (ca 525 BC) – Herakles viimas Kerberost Eurystheusele

Kerberose elusalt kinnipüüdmine oli viimane vägitegu, mida kuningas Eurystheus sundis Heraklest sooritama, et heastada tema ja Megaira laste tapmine. Seetõttu oli see ka kõige raskem vägitegu. Pärimuse kohaselt ei pidanud Herakles algselt Kerberost kinni püüdma, kuid Eurystheus ei võtnud kahe eelmise ülesande täitmist arvesse, kuna Herakles oli saanud abi. Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis, kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet. Ühe pärimuse järgi kerisid maod nende jalgade ümber rõngasse ja muutusid kiviks, teise järgi teeskles Hades külalislahkust ning palus neil istuda unustuse toolidesse ja nad jäid alatiseks kinni. Kui Herakles tõmbas Theseuse toolist, jäi osa ta reiest sinna kinni, kuid kui Herakles proovis Peirithoost päästa, värises maa, sest Peirithoose soov jumala naist endale saada oli nii solvav, et ta pidi igaveseks kinni jääma. Herakles leidis Hadese ja palus luba Kerberose maapinnale toomiseks, Hades nõustus juhul, kui Herakles suudab Kerberosest paljaste kätega jagu saada. Herakles sai sellega hakkama ja tiris ta Allilmast Peloponnesosel asuva koopa kaudu Eurystheuse juurde. Kuningas kartis Kerberost nii väga, et hüppas pithosesse, suurde hoiustusvaasi, ja palus Heraklesel Kerberos allilma tagasi viia, vastutasuks vabastas ta vägitegudest.

Herakles ja Kerberos. Rooma mosaiik

Kirjandus

Kerberos Dante "Jumalikus komöödias", Gustave Doré illustratsioon

Kerberost kujutati paljudes silmapaistvates kreeka ja rooma kirjandusteostes, kuulsamatest näiteks Vergiliuse "Aeneises", Rhodose Peisandrose "Heraklese vägitöödes", Platoni Orpheuse loos ja Homerose "Iliases". Eri teosed ja autorid kujutavad Kerberost küllaltki sarnaselt – tal on alati madudest lakk, samuti mao saba, enamikus tolleaegsetest kirjandusteostest on Kerberosel kolm pead, ainult Hesiodose "Theogonias" on tal 50 pead. Enamik antiikkirjanduse allikatest pöörleb ümber tekkiva ohu, kui Kerberos ületatakse ja elusolend saab ligipääsu allilmale – "Aeneises" uinutati Kerberos mürgitatud meekookidega, Orpheus suigutas Kerberose oma muusikaga. Kerberose elusalt tabamine oli Heraklese kaheteistkümnes ja samas ka viimane vägitöö. Dante Alighieri "Põrgu" kuuendas laulus karistab Kerberos põrgu kolmandas ringis inimesi apluse eest, mis on üks seitsmest surmapatust, rebides neid tükkideks. Kerberose tähtkuju avastas Johannes Hevelius 1687. aastal. John Milton kirjeldab "Kadunud paradiisis" Kerberose koeri põrgus.

Kunst

Kerberose kuju Stockholmis Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi ees

Kerberos William Blake'i maalil

Antiik-Kreeka ja -Rooma arheoloogilistel kaevamistel on leitud arvukaid viiteid Kerberosele nii kujudel kui ka arhitektuuris. Kunstis ei ole Kerberose kujutis nii kindel kui kirjanduses – kreeka ja rooma poeedid ja keeleteadlased olid enamasti tema väljanägemise suhtes ühel meelel. Klassikalises kunstis on tema kujutamisel korduvateks motiivideks maod, kuid peade arv erineb. Kuju Borghese galeriis kujutab Kerberost kolme peaga ja Hadese kõrval istuvana, Heraklese kaheteistkümnendat vägitööd kujutav pronkskuju näitab Kerberost aga kahepealisena. Enamikul vaasidel, mis kujutavad kaheteistkümnendat vägitegu, on Kerberosel samuti kaks pead. Kriitikud on kõige loomingulisemaks Kerberose esituseks pidanud ühte umbes 560. aastal eKr loodud Lakoonia vaasi, millel Kerberost on kujutatud kolme pea ning keha ja päid katvate madudega.

Selgitused

Kreeka filosoof Herakleitos väitis euhemeristiliselt, et Kerberosel oli kaks kutsikat, kes ei olnud oma isast kunagi eemal, nii et Kerberos oli tegelikult väga suur, kuid tavaline koer, aga kunstnike piltidel jääb neist kolmepealise koera mulje. Klassikalised ajaloolased peavad Herakleitose selgitust nõrgaks. Mõned eksperdid arvavad, et Kerberose kuju aluseks on šaakal.