Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst aastatel 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.

Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitses Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas.

Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepoolse osa suveräänne valitseja.

Võimuvõitlus suurvürstiriigis

1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvürstiriik.

Suurvürstiks saanud Jogaila läks tülli Kęstutisega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi lääneosas ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai 1382. aastal liidus Saksa ordu ja vendadega riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga Saksa ordu juures. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saatel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele põgenenud Vytatutas võttis vastu 1383. aastal katoliku usu ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud Žemaitija. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevust Jogaila vastu ning saavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu.

Tingituna ebaedust sõjategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, mida valitses Anjou dünastiast Poola (1370–1382) kuninga Ludwig I (Ungari kuningana Lajos I Anjou) tütar Jadwiga. Jogailo võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks Władysław II Jagiełłona.

Krevo unioon

1386. aastal loodud Krevo uniooniga tekkis sisuliselt Poola-Leedu personaalunioon, järgmisel aastal ristiti Leedu ka ametlikult rooma-katoliku usku.

Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele neile varem suurvürsti poolt lãänideks annetatud valduste pärusvaldusteks andmist. Kuid leedulased ja litviinid polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa tõusis Vytautas. Lõpuks jõudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. 1401. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.

1429. aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga vastumeelt, kuna see tähendanuks Leedu lõplikku eemaldumist Poolast ja selle mõjust. Nii võib oletada, et just tema või Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa võimsuse ja tähtsuse kasvu.

Jogaila suri 1434. aastal kõrges eas ning Poola trooni päris tema poeg Władysław III. Tema noorim poeg Kazimierz sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.

Grünwaldi lahing

15. juulil 1410 Tannenbergi ja Ludwigsdorfi küla vahelisel alal Lubeni järve ääres toimunud Saksa ordu ja Poola vahelises sõja juhtis Władysław II Jagiełło Poola-Leedu-slaavlaste liitlasvägesid. Sõja lõpetas 1411. aastal sõlmitud Toruńi rahu. Toruńi rahu pani Saksa ordu riigile peale sellise rahalise koormuse, millest see enam iial ei toibunud. Grünwaldi lahingus saadud kaotuses hävis peaaegu kogu ordu sõjavägi. Grünwaldi lahing on üks kõige tähtsamaid lahinguid nii Poola kui ka Leedu ajaloos.

Isiklikku

Vanemad

Isa, Leedu suurvürst Algirdas ja ema Tveri Juliana (u 1325 – 1392) (leedu Julijona iš Tverės, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)

Vennad

Polotski Andrei (leedu Andrius Algirdaitis, poola Andrzej (Wigund; (1325 – 12. august 1399 Vorskla jõe lahing); ristitud Moskvas 1342), Polotski vürstiriigi 1342–1387 ja Pihkva 1341–1343, 134? – 1348, 1377–1379, 1394–1396 vürst
Brjanski Dmitri (leedu Dmitrijus Algirdaitis, poola Demetriusz I Starszy, Dymitr Starszy Olgierdowic) (1327 – 12. mai 1399 Vorskla jõe lahing), Trubtševski 1357–1399, Brjanski 1357–1379, Starodubi 1370–1399, Drutski 13?? – 13?? vürst; Trubetskoide suguvõsa asutaja
Konstanty (14. sajand – enne 30. oktoobrit 1390), Tšortorõiski vürst
Wlodzimierz (leedu Vladimiras Algirdaitis, poola Włodzimierz Olgierdowic) (14. sajand – pärast oktoobrit 1398), Kiievi, Kapyli ja Słucki vürst
Fiodor (Theodore; 14. sajand – 1399), Rõlski 1370–1399, Ratnie 1387–1394 ja Brjanski 1393 vürst
Skirgaila (leedu Skirgaila, poola Skirgiello, Skirgiełło, Skirgiełło Olgierdowic, ristinimi Iwan; u 1354 – 11. jaanuar 1397 Kiiev), Trakai 1382–1395 ja Kiievi 1395–1397 vürst, Leedu regent
Kaributas (leedu Kaributas, poola Korybut Dymitr (Dymitr) pärast 1350 – pärast 1404), Novgorod-Severski vürst 1386 – 1392/93
Lengvenis (leedu Lengvenis Algirdaitis, poola Lingwen, ristinimi Szymon) 14. sajand – pärast 19. juunit 1431), Mscisłaŭi vürst, Veliki Novgorodi vürst
Karigaila (leedu Karigaila, poola Korygiello, Korygiełło, ristinimi Kazimierz) pärast 1350–1390), Mscisłaŭi vürst, regent
Vygantas (leedu Vygantas, poola Wigunt, ristinimi Aleksander) pärast 1350 – 28. juuni 1392), Kernavė vürst
Švitrigaila (leedu Švitrigaila, Svitrigaylo, poola Swidrygiello, ristinimi Lev ja Boleslaw); u 1370 – 10. veebruar 1452 Lutsk), Viciebski 1392–1393, 1430–1436, Podoolia 1400–1402, Novgorod-Siverski 1404–1408, 1420–1438, Tšernigivi 1419–1430 vürst, Leedu suurvürst 1430–1432, Volõõnia valitseja 1437–1452

Abikaasad

1386, Anjou Jadwiga (leedu Jadwiga; poola Jadvyga); (1373 –1399), Poola 1370–1382) kuninga Ludwig I ja (Ungari kuningana Lajos I Anjou) tütar, lasteta abielu,
Celje Anna (1380/81 – 1416)
Pilitza Elisabeth (1372–1420)
Olshanski Sofia (leedu Sofija Alšėniškė, valgevene Соф'я Гальшанская, poola Zofia Holszański) (1405–1461);

Pojad

Władysław III (1424–1444), Poola kuningas 1434–1444; Ungari kuningas 1440–1444
Kazimierz (1426–1427)
Kazimierz IV (1427–1492), Leedu suurvürst 1440–1492; Poola kuningas 1444/1447–1492

Tütred

Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailaitė, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408–1431)

Eelnev Jadwiga	Poola kuningas 1386–1434, koos Jadwigaga kuni 1399	Järgnev Władysław III
Eelnev Algirdas	Leedu suurvürst 1377–1381	Järgnev Kęstutis
Eelnev Kęstutis	Leedu suurvürst 1382–1401, 1392–1401 koos Vytautasega	Järgnev Vytautas Didysis