Vitsebsk

Vitsebsk
valgevene	Віцебск * / Viciebsk *transkriptsioon: Vitsebsk
vene	Витебск (Vitebsk)
	Vitsebski lipp Vitsebski vapp
	Pindala: 125 km²
	Elanikke: 358 395 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 11′ N, 30° 10′ E

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Nõukogude ajal oli kasutusel venekeelne nimekuju Vitebsk.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vitsebski elanikest valgevenelasi 80,47%, venelasi 12,67%, ukrainlasi 1,3%, juute 0,38% ja poolakaid 0,25%. Valdav suhtluskeel linnas on vene keel, valgevene keelt räägitakse vähe.

Vitsebski linnale allub administratiivselt ka Ruba alev.

Geograafia

Vitsebsk asub Lääne-Dvina jõe mõlemal kaldal. Linna territooriumil voolavad Dvinasse Lutšossa ja Vitsba. Dvina laius on linnas 110–150 meetrit, jõe oru laius ulatub aga 200 meetrist 300 meetrini.

Vitsebsk asub mitmel künkal, ka läbivad linna jõgede sügavad orud. Nii ulatuvad kõrgused linnas 125 meetrist üle merepinna Dvina jõe ääres 204 meetrini üle merepinna.

Vitsebsk jaguneb administratiivselt kolmeks rajooniks

Tšõgunatšnõ rajoon (aastal 2009 oli 45 766 elanikku)
Kastrõtšnitski rajoon (aastal 2009 oli 131 192 elanikku)
Peršamaiski rajoon (aastal 2009 oli 170 970 elanikku)^[2]

Tšõgunatšnõ rajooni koosseisu kuulub ametlikult ka Ruba alev.

Ajalugu

Aega, mil Vitsebskit esimest korda mainiti, on raske öelda. Ühes käsikirjas väidetakse, et Vitsebsk kuulus aastal 978 selleks ajaks surnud Kiievi vürstinnale. Aastast 1021 pärinevad aga kindlamad andmed; toona anti linn rahulepingu alusel Kiievi võimu alt üle Polotski vürstiriigile. Aastal 1101 tekkis linna ümber Vitsebski vürstiriik, mis esialgu allus veel formaalselt Polotski vürstile, aga hiljem iseseisvus.

Viimase Vitsebski vürsti tütar, Vitebski Maria, abiellus 1318. aastal hilisema Leedu suurvürsti Algirdasega ja nii läks linn Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Aastal 1351 ehitati Vitsebskisse vürstiloss ja kaks kindlust. Linn muutus 15.–16. sajandil tähtsaks käsitöö- ja kaubanduskeskuseks, olles aastal 1441 üks Leedu suurvürstiriigi viieteistkümnest suuremast linnast. Vitsebski lipkond võttis osa ka Tannenbergi lahingust aastal 1410. Aastast 1444 muutus Vitsebski piirkond praktiliselt autonoomseks.

Aastal 1508 sai linnast Vitsebski vojevoodkonna keskus. Aastal 1597 sai Vitsebsk Poola kuningas Zygmunt III Wazalt ametlikult Magdeburgi linnaõigused.

16. sajandil rüüstasid linna korduvalt Moskva väed, laastades linna aastail 1502, 1516, 1519, 1534 ja 1536, seejärel ka Liivimaa sõjas aastail 1562 ja 1568. Aastal 1602 rüüstasid linna kasakad. Vaatamata kõigele sellele jäi linn tähtsaks kaubanduskeskuseks ja sinna tekkisid mitmesugused tööstusettevõtted. 17. sajandi keskel oli Vitsebskis üle kümne tuhande elaniku.

Rängemalt kannatas linn aga Vene–Poola sõja ajal, mil pärast kolm kuud kestnud piiramist vallutas linna 20 000-meheline Moskva vägi. Suurem osa linna elanikest tapeti, aadlikud ja juudid küüditati Venemaale. Pärast sõda tagastati rüüstatud linn Poolale. Linnale oli kõige suuremaks löögiks aga Põhjasõda, kuna aastal 1708 põletasid linnas peatunud Peeter I väed linna maha. Pärast seda sündmust ei olnud Vitsebsk enam teistest Valgevene linnadest ei suurem ega tähtsam.

Vitsebsk sattus Venemaa keisririigi koosseisu Esimese Poola jagamise tagajärjel 1772. aastal. Aastal 1775 valmis Vitsebski raekoda. Aastal 1802 sai linnast Vitsebski kubermangu keskus. Aastal 1812 hõlvasid Napoleoni 1812. aasta sõjakäigul Venemaale Vitsebski Prantsuse väed.

Aastal 1845 hakkas linnas tegutsema teater. Aastal 1863 kehtestasid venelased Poola ülestõusu tõttu linnas sõjaseisukorra. Aastal 1866 valmis Riia–Orjoli raudtee, mis hakkas läbima ka Vitsebski linna. Aastal 1897 ehitati linna elektrijaam, aga aastal 1898 hakkasid esimesena Valgevenes Viciebski tänavatel sõitma trammid. Aastal 1905 avati Vitsebskis esimene kino.