Henry Ford
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
| See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
| Henry Ford | |
|---|---|
 Henry Ford 1919. aastal. | |
| Sünniaeg | 30. juuli 1863 |
| Surmaaeg |
7. aprill 1947 (83-aastaselt) Dearborn |
| Autogramm | |
 | |
Henry Ford (30. juuli 1863 Dearborn, Michigani osariik – 7. aprill 1947 Dearborn, Michigani osariik) oli USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja ja tööstusliku konveiermeetodi juurutaja.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Henry Ford sündis 1863. aastal Michigani osariigis Dearborni lähedal farmis. Tema isa oli iiri immigrant.
Lapsena tundis Ford huvi tehnika ja mehaanika vastu, seepärast veetis ta iga vaba hetke oma väikeses töökojas seadmeid konstrueerides või kelli parandades. 1879. aastal läks Detroiti tehasesse õpipoisiks.
1888. aastal abiellus Ford Clara Bryantiga. Nende ainuke poeg Edsel Bryant Ford sündis 1893. aastal.
1893. aastal konstrueeris Ford kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. Veidi täiustatud kujul käivitas see mootor 1896. aastal Fordi esimese auto.
Innustatuna Thomas Alva Edisoni julgustavatest sõnadest, rajas Ford koos ühe kaaslasega ettevõtte Detroit Automobile Company, mis aga paari aasta pärast pankrotti läks. Seejärel ehitas Ford võidusõiduauto, mille võidukas esinemine 1901. aastal pälvis investorite tähelepanu. 1903. aasta juunis asutas Henry Ford koos kaaslastega Detroiti eeslinnas Dearbornis Ford Motor Company. Juba kuu aega hiljem müüdi ettevõtte esimene auto. 1906. aastal sai Fordist firma president ja suurim omanik. 1919. aastal sai Fordi perest ettevõtte ainuomanik ning firma presidendiks asus Henry poeg Edsel, kes pidas seda ametit kuni surmani 1943. aastal. Henry võttis ameti uuesti üle, kuid andis selle 1945. aastal üle oma lapselapsele Henry Ford II-le.
Henry Ford suri 1947. aasta 7. aprillil 83-aastaselt oma Dearborni kodus ajuverejooksu tagajärjel.
Henry Fordi mõtteid juhtimise, tootmise ja ühiskonna kohta
[muuda | muuda lähteteksti]Henry Ford uskus, et ettevõtja kohustus on maailma paremaks muuta ja ühiskonna heaks oma panus anda. Ta pidas oma tööliste eest hoolitsemist oluliseks – nii kehtestas ta 1914. aastal tööliste tunnipalga viis dollarit, mis oli tavapärasest palgast kaks korda suurem. Ta pakkus nii oma metsatöölistele, kaevuritele kui ka tehasetöölistele inimlikud elutingimused ning hoolitses pidevalt töötingimuste parandamise eest.
Ford soovis, et auto muutuks igale soovijale kättesaadavaks, mistõttu vähendas ta autode hinda kaks korda. Ford oli veendunud, et iga tööline peab enda toodetud hüvedest osa saama.
Haridust pidas Ford väga tähtsaks ning pakkus väljaõpet kõigile, kes olid piisavalt töökad, ning jagas alati meelsasti oma teadmisi. Ford pakkus tööd ja väljaõpet muuhulgas orbudele ja väikeste lastega emadele. Ta oli antisemiit ja Teise maailmasõja ajal suur natside toetaja.
Ta oli huvitatud kõigest, mis tema ettevõtetes toimus; ta tundis hästi kõiki materjale ja tehnoloogiat ning tegeles pidevalt tootmisprotsessi täiustamisega. Fordi põhimõte oli toota ja tegutseda logistikas säästvalt ja ratsionaalselt. Mitte ükski klots, laast ega tilk ei tohtinud raisku minna. Ta uskus täiesti defektivabasse tootmisse, mis kaotab tootekontrolli vajaduse. 1926. aastal kulus tal rauamaagist kui toormest valmis auto saamiseks kõigest 81 tundi. Ford lähtus põhimõttest, et ise tuleb teha kõike, mida õnnestub teha odavamalt, kui senine allhankija seda suutis. Seetõttu rajaski ta oma kaevandused, metsatööstuse, raudtee, sadamad, laevastiku, klaasi- ja keemiatehased ning isegi puuvilla- ja linaistandused.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- The International Jew (1920–1922)
- Henry Ford, Samuel Crowther, "My Life and Work" (1922)
- Henry Ford, Samuel Crowther, "Today and Tomorrow" (1926)
- Henry Ford, Samuel Crowther, "Moving Forward" (1930)
- Henry Ford, Samuel Crowther, "Edison as I Know Him" (1930)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Henry Ford. "Täna ja homme", Hermes 2007
- Miljonär, kes teeb laenu autojuhilt. Uus Eesti, 12. detsember 1937, nr 338, lk 6.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Henry Fordi vaikne nurgake |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Henry Ford |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Henry Ford |
- "Kõigi aegade mõjukaim ärimees on Henry Ford " ERR Uudised, 3. august 2005
- For promoting antisemitic content, including The Protocols of the Elders of Zion, through his newspaper The Dearborn Independent and the book The International Jew, having an alleged influence on the development of Nazism. Henry Ford, Wikipedia