Harilik valgepöök

Harilik valgepöök
	; Hariliku valgepöögi oks viljadega
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Pöögilaadsed Fagales;
Sugukond	Kaselised Betulaceae;
Perekond	Valgepöök Carpinus;
Liik	Harilik valgepöök;
Binaarne nimetus
	Carpinus betulus; L.

Harilik valgepöök (Carpinus betulus) on kaseliste sugukonda, valgepöögi perekonda kuuluv heitlehine puu.

Kirjeldus

Valgepöögid kasvavad 10–20, harva kuni 30 meetrit kõrgeks. Lehed on 3–10 cm pikad, saagja servaga. Isas- ja õied kasvavad samal puul, kuid ühel oksal on kõik õied samast soost. Valgepöök on tuultolmleja. Vili on väike, 3–6 mm pikk pähkel. Pähklid kasvavad kobaras, ühes kobaras tavaliselt 10–30 pähklit.

Kasutamine

Valgepöögi puit on valkjashall. Kuivanud puidu keskmine tihedus on 750 kg/m² ja Brinelli kõvadus 3,5 kgf/mm². Puit kuivab aeglaselt ja selle käigus võivad tekkida praod, sest kuivades väheneb puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel. Lõikeriistaga on puitu raske töödelda. Ilma eritöötluseta peab puit hallitusele halvasti vastu. Poleerimise suhtes on ta kapriisne.

Valgepöögist valmistatakse muusikariistu, spooni, tisleritooteid ja parketti. Minevikus kasutati puitu masinaehituses, eriti süstikute valmistamiseks. Pöögiparketi tarvitamisel tuleb arvestada, et niiskudes ja kuivades muutub puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel.