Georg Heinrich von Langsdorff
Georg Heinrich von Langsdorff | |
---|---|
Sünniaeg | 18. aprill 1774 |
Surmaaeg | 29. juuni 1852 (78-aastaselt) |
Amet | loodusteadlane, botaanik |
Georg Heinrich von Langsdorff (vene Григорий Иванович Лангсдорф; 18. aprill 1774 Wöllstein – 29. juuni 1852 Freiburg) oli saksa päritolu Venemaa loodusteadlane ja etnograaf, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liige ja korrespondent (1821).
Ta õppis Göttingeni Ülikoolis meditsiini ja ajalugu.
Aastatel 1803–1806 osales ta loodusteadlase ja arstina Adam Johann von Krusensterni juhitaval ümbermaailmareisil, mis oli Venemaa esimene ümbermaailmareis. Langsdorff purjetas luubil Nadežda Kopenhaagenist ümber Hoorni neeme Petropavlovsk-Kamtšatskisse, sealt edasi Jaapanisse, Aleuutidele ja Loode-Ameerikasse; 1807. aastal lõpetas reisi Siberis asuvast Ohhotskist maad mööda Peterburi sõites.
1812. aastal nimetati ta Venemaa konsuliks Rio de Janeiros, mis tollal oli Portugali valduse Brasiilia pealinn.
Ta juhatas Venemaa korraldatud ekspeditsiooni 22. juunist 1826 kuni 13. märtsini 1829 Brasiilia sisealadele, mille eesmärk oli looduse ja põliselanike uurimine. Ekspeditsioonil osalesid ka kunstnikud Johann Moritz Rugendas, Hércules Florence ja Adrien Taunay ning tulevane jalgratta leiutaja Karl Drais. Kunstnikke oli vaja, et jäädvustada reisil kohatut (tollal polnud fotograafiat).
Ekspeditsioon kogus rohkesti zooloogia-, botaanika- ja mineraloogiaalast materjali. Materjal Brasiilia põlisrahvaste (guana, apiaka, bororo jt) kultuuri ja keelte kohta on asendamatu, sest mitu reisil kohatud põlisrahvast on tänapäevaks välja surnud. Kaua aega peeti kogutud materjale kadunuks ja need leiti alles 1930. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia arhiivist.
Ekspeditsioon ei lõppenud hästi, sest Taunay uppus jaanuaris 1828 Guaporé jõkke, Rugendas lahkus ekspeditsioonist enne selle lõppu ning Langsdorff läks ekspeditsiooni kimbutanud troopilise palaviku (tõenäoliselt kollapalaviku) tõttu hulluks. 1830 naasis Langsdorff Euroopasse ja suri 1852 Saksamaal tüüfusse.
2010. aasta uuring näitas, et Langsdorffil on tänapäeval Brasiilias poolteist tuhat järeltulijat.[viide?]