Friisi keel

Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma. Eesti keeles kasutatakse nimetust "friisi keel" ka läänefriisi keele tähenduses.

Friisi keele lähimaks sugulaskeeleks on inglise keel. Ajaloolistest põhjustest tulenevalt ei ole friisi keel ühtne, vaid jaguneb kolmeks üksteisest üsna erinevaks murderühmaks, mida võib pidada ka keelteks: läänefriisi, idafriisi ja põhjafriisi keel. Enam väljaarenenud on läänefriisi keel, kuivõrd selle rääkijaid on kõige rohkem ning nad moodustavad piirkonna üldisest elanike arvust suhteliselt suure osa.

Friisi keele rääkijate arvuks Euroopas hinnatakse umbes 425 000 inimest. Nendest ligi 410 000 elab Hollandis Friisimaa provintsis.

Keelenäide

Idafriisi

Die Wänt strookede dät Wucht uum ju Keeuwe un oapede hier ap do Sooken.

Põhjafriisi

Di dreng aide dåt foomen am dåt kan än mäket har aw da siike.

Läänefriisi

De jonge streake it famke om it kin en tute har op 'e wangen.

Taani

Drengen aede pigen på hagen og kyssede hende på kinderne.

Hollandi

De jongen streelde/streek het meisje rond haar kin en kuste haar op haar wangen.

Saksa

Der Junge streichelte das Mädchen ums Kinn und küsste sie an den Wangen.

Inglise

The boy stroked the girl on the chin and kissed her on the cheeks.

Eesti

Poiss silitas tüdruku lõuga ja suudles tema põski.

Vaata ka