Friedrich Dickel
Friedrich Dickel (9. detsember 1913 Vohwinkel, tänapäeval Wuppertal – 22. oktoober 1993 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Friedrich Dickel oli pärit müürsepa perekonnast. Aastatel 1928–1931 õppis ta metallivalajaks. Ent erialal töötas ta lühikest aega. Seejärel oli töötu ning tegi juhutöid. Juba 15-aastaselt astus ta Saksamaa Kommunistlikku Noorsooühingusse (Kommunistischen Jugendverband Deutschlands) ja oli Vohwinkelis 1929-1931 selle allorganisatsiooni poliitjuht. 1931. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse ja tegutses ka Rahvusvahelises Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsioonis.[1]
Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel 1933. aastal vahistati ta lühikeseks ajaks, kuid vabastati varsti. Ta läks esialgu Saarimaale ja seal edasi Hollandisse ja Prantsusmaale. Aastatel 1936–1937 võttis ta Thälmanni-pataljoni koosseisus osa Hispaania kodusõjast 1937. aastal asus ta elama Moskvasse.[2]
Nõukogude Liidus sai ta luurealase väljaõppe. 1941–1945 täitis ta luurealaseid ülesandeid Hiinas. 1946. aasta detsembris pöördus ta Saksamaale tagasi.[1]
1949–1953 töötas ta Torgaus ja Berliinis poliitkoolide juhatajana. 1. oktoobril 1952 sai ta kindralmajori auastme. 1953–1956 töötas Friedrich Dickel mitmetel erinevatel sõjaväelistel ametikohtadel. 1956–1957 oli ta Saksa DV kaitseministri esimene asetäitja. 1957–1959 täiendas ta ennast Moskvas Kindralstaabi Akadeemias. 7. oktoobril 1963 sai ta kindralleitnanadi auastme. Armeeteenistusest lahkus ta 30. novembril 1963.[3]
Alates 1967. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.[1]
14. novembrist 1963 kuni 18. novembrini 1989 oli ta Saksa DV siseminister.[4]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Kuupäev | Auaste | |
---|---|---|---|
1. oktoober | kindralmajor | ||
7. oktoober | kindralleitnant | ||
7. oktoober | kindralooberst | ||
7. oktoober | armeekindral |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev Karl Maron |
Saksa Demokraatliku Vabariigi siseminister 1963−1989 |
Järgnev Lothar Ahrendt |