Franck Ribéry

Frank Ribéry 2012. aasta EM-il

Franck Bilal Ribéry (prantsuse hääldus: [fʁɑ̃k ʁibeʁi]; sündinud 7. aprillil 1983 Boulogne-sur-Meris) on Prantsusmaa endine jalgpallur, kes mängis ründava poolkaitsjana Prantsusmaa, Türgi, Saksamaa ja Itaalia klubides ning Prantsusmaa jalgpallikoondises.

Aastatel 2007–2019 mängis ta Saksamaa kõrgliiga klubis Müncheni Bayern ja 2019–2021 Itaalia kõrgliiga klubis Fiorentina.

Aastatel 2006–2014 mängis Ribéry Prantsusmaa jalgpallikoondises 81 mängus ja lõi 14 väravat.

Klubikarjäär

Franck Ribéry esimeseks jalgpalliklubiks sai 2000. aastal US Boulogne. Seejärel mängis ta alates 2002. aastast Olympic Ales, 2003. aastast Stade Brestois 29 ja 2004. aastast FC Metzis. Jaanuaris 2005 sõlmis ta lepingu Türgi klubiga Galatasaray, kust ta naasis juba juulis kodumaale Marseille Olympique'i. Marseille meeskonnas võistles ta 68 korral ja lõi nendes 14 väravat, saavutades 2006–07 Prantsusmaa kõrgliigas Olympique Lyoni järel teise koha. Hooajal 2005–06 valiti ta Marseille Olympique'i hooaja parimaks mängijaks ja liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

7. juunil 2007 sõlmis Ribéry Saksamaa Bundesliga meeskonna Müncheni Bayerniga nelja aasta pikkuse lepingu rekordilise 25 miljoni euro eest. Riberyle anti seal särgi numbriks 7, mis vabanes, kui Mehmed Scholl sportlaskarjääri lõpetas. Bayerni meeskonnas mängis Ribéry esimest korda liiga karikasarjas Bremeni Werderi vastu ja lõi selles kaks väravat.

Ribery lahkus Bayernist 2019. aastal ning enne karjääri lõpetamist 2022. aastal mängis Itaalia klubides ACF Fiorentina ja US Salernitana 1919.

Aastatel 2007, 2008 ja 2013 valiti ta Prantsusmaa aasta jalgpalluriks. 2008. aastal valiti ta parimaks Saksamaal mängivaks jalgpalluriks.

Koondisekarjäär

Ribéry mängis Prantsusmaa U21 koondises, mis võitis 2006. aasta Euroopa U21 meistrivõistluste valikgrupi. Järgnenud valikmängus Inglismaa U21 koondise vastu jäi Prantsusmaa taha, kuid Ribéry lõi viigivärava ja Prantsusmaa võitis 2:1, pääsedes finaalturniirile. Aga finaalturniirile Portugali koondise peatreener René Girard teda ei võtnud, sest Ribéry oli selleks ajaks pääsenud juba riigi täiskasvanute koondisse ja valmistus MM-iks. Euroopa meistrivõistlustel võitis Prantsusmaa alagrupi täiseduga, aga poolfinaalis kaotas Hollandile.

Oma esimese rahvuskoondise mängu pidas Franck Ribéry 27. mail 2006 Mehhiko vastu ja see võideti 1:0. Järgnevateski sõprusmängudes esines ta hästi ja koondise peatreener Raymond Domenech kutsus ta maailmameistrivõistlustele, mis toimusid Saksamaal. Seal osales Ribéry igas Prantsusmaa mängus ja ühe erandiga algrivistuses. Esimeses voorus 13. juunil viigistas Prantsusmaa 0:0 Šveitsiga ja Ribéry mängis 70 esimest minutit. Teises voorus 18. juunil viigistas Prantsusmaa Lõuna-Koreaga ja Ribéry sekkus 60. minutil eduseisus 1:0. Kolmandas voorus 23. juunil Togo vastu saavutas Prantsusmaa 2:0 võidu ja Ribéry mängis esimesed 77 minutit, pärast tema lahkumist väravaid ei löödud. Alagrupi võitis Šveits Prantsusmaa ees. Seejärel alistas Prantsusmaa 27. juunil 3:1 Hispaania. Hispaania läks David Villa penaltist 28. minutil juhtima, aga Ribéry viigistas 41. minutil. 87. minutil sai Ribéry kollase kaardi. 1. juulil alistas Prantsusmaa veerandfinaalis Brasiilia 1:0 Thierry Henry väravast ja Ribéry mängis 77 esimest minutit. Poolfinaalis alistas Prantsusmaa 5. juulil Portugali ja Ribéry mängis 72 esimest minutit. Finaalis 9. juulil mängis Ribéry Itaalia vastu kogu 1:1 lõppenud normaalaja ja vahetati lisaajal, 100. minutil välja, mistõttu ta ei saanud osaleda penaltiseerias, mille Prantsusmaa kaotas.

Ta oli alates 2008. aasta EM-iks valmistumisest Prantsusmaa koondise esimene valik penaltilööjaks.

EM-valikgruppi loositi Itaalia ja Prantsusmaa taas kokku. Prantsusmaa võitis kodus 3:1 ja viigistas võõrsil 0:0, aga Prantsusmaa kaotas Šotimaa jalgpallikoondisele 0:1 nii kodus kui võõrsil, mistõttu Itaalia võitis alagrupi Prantsusmaa ees. Ribéry lõi valikturniiril ühe värava, 2. juunil 2007 avavärava kodus Ukaina vastu (Prantsusmaa võitis 2:0). Finaalturniirile pääses kaks paremat meeskonda.

Finaalturniirile loositi Itaalia ja Prantsusmaa jällegi kokku ja nende alagruppi nimetati surmagrupiks. Ribéry osales kõigis Prantsusmaa koondises, kahes esimeses mängus algusest lõpuni. 9. juunil viigistas Prantsusmaa Rumeeniaga 0:0 ja 13. juunil kaotas 1:4 Hollandile. 17. juunil sai ta viimases alagrupimängus Itaaliaga juba 8. minutil põlvevigastuse, mis jättis ta 2 kuuks jalgpallist eemale, ja vahetati välja. Prantsusmaa kaotas 0:2 ja jäi alagrupis viimaseks, Holland võitis täiseduga Itaalia ees.

2010. aasta MM-valikturniiril jäi Prantsusmaa Serbia järel teiseks, kuigi omavahelistes kohtumistes oli parem (kodus 2:1, võõrsil 1:1). Ribéry lõi valikturniril kolm väravat, neist Leedu vastu nii võõrsil kui kodus mängu ainsa värava. Leedu on ainus rahvuskoondis, kelle vastu Ribéry on üle ühe värava löönud. Tuli pidada lisavalikmängud Iirimaa jalgpallikoondise vastu, kust Prantsusmaa tänu William Gallase väravale finaalturniirile pääses (Ribéry lisavalikmängudel ei osalenud). Finaalturniiril sai Ribéry 11. juunil esimeses mängus Uruguay vastu juba 19. minutil kollase kaardi, mis polnudki Prantsusmaa esimene. Arvulisse ülekaalu jäämisest hoolimata ei jõudnud Prantsusmaa väravani ja mäng lõppes 0:0. 17. juunil kaotas Prantsusmaa Mehhikole 0:2 ja 22. juunil Lõuna-Aafrika Vabariigile 1:2 ning langes välja, jäädes alagrupis viimaseks. Ribéry mängis kõik Prantsusmaa kohtumised algusest lõpuni kaasa.

2012. aasta EM-valikgrupi Prantsusmaa võitis, kuigi kaotas avakohtumise 0:1 kodus Valgevenele. Ribéry ei löönud valikturniiril väravaid. Finaalturniiril Ukrainas mängis Ribéry kõik Prantsusmaa kohtumised algusest lõpuni kaasa. 11. juunil viigistas Prantsusmaa alagrupis Inglismaa jalgpallikoondisega 1:1, 15. juunil alistas Ukraina 2:0 ja 19. juunil kaotas 0:2 Rootsile. Alagrupi võitis Inglismaa Prantsusmaa ees. Veerandfinaalis kaotas Prantsusmaa 23. juunil 0:2 Hispaaniale ja langes välja.

Ribéry valiti küll 2014. aasta MM-i esialgsesse koondisse, kuid 6. juunil kinnitas rahvuskoondise peatreener Didier Deschamps, et Ribéry ei saa vigastuse tõttu turniiril osaleda. Sama aasta augustis teatas sportlane, et lõpetab koondisekarjääri.

Saavutused

Galatasaray

• Türgi karikas: 2004–05

Marseille

• UEFA Intertoto Cup: 2005

Müncheni Bayern

• Bundesliga: 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19
• DFB-Pokal: 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2015–16, 2018–19
• DFB-Ligapokal: 2007
• Saksamaa superkarikas: 2012, 2016, 2017, 2018
• UEFA Meistrite Liiga: 2012–13
• Euroopa superkarikas: 2013
• Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused: 2013

Isiklikku

Kaheaastaselt elas Franck koos oma vanematega läbi raske autoõnnetuse Boulogne-sur-Meris.

Ribéry on moslem, mida väljendas ka tema mängueelne rituaal, kus ta tõstis käed taeva poole.

Ta on abielus Alžeeria päritolu prantslanna Wahibaga ning neil on neli last, kaks tütart, Hizya ja Shakinez ning kaks poega Salif ja Mohammed.