Erechtheus

Erechtheus (vanakreeka keeles Ἐρεχθεύς) oli poolmüütiline Atika kuningas, Pandion I ja Zeuxippe poeg. Tema õed olid Prokne ja Philomela. Tema valitsusajaks on arvatud 1397–1347 eKr.

Erechtheusel oli kaksikvend Butes. Pärast isa surma pidid nad koos valitsema hakkama. Selle asemel jagasid nad võimu isekeskis ära ja nii võib neid pidada võimu lahususe põhimõtte leiutajaiks. Jagamine käis nii, et Erechtheus sai ilmaliku ja Butes vaimuliku võimu. Sellest ajast on ilmalik ja vaimulik võim Atikas lahus olnud. Tõsi, vaimulikel polnud Atikas palju võimu, seda enam, et Butesel ei olnud lapsi ja järelikult ei olnud vaimulikud nii kõrgest soost.

Erechtheuse naine oli Praxithea. Neil oli kuus poega: Kekrops II, Orneus, Metion, Pandoros, Thespios ja Eupalamos, ning seitse tütart: Protogeneia, Prokris, Kreusa, Oreithyia, Chthonia, Pandora ja Merope. Tema mitu tütart said tuntuks oma õnnetu saatusega.

Protogeneia suri noorelt.

Prokrise ja Kephalose abielu hukutas armukadedus.

Apollon vägistas Kreusa ja tegi talle lapse. Kreusa hoidis rasedust salajas, sünnitas salaja ja hülgas lapse kohe. Erechtheus naitis ta Xuthosega, kes oli teda sõjas aidanud. Neil ei olnud kaua aega lapsi. Lõpuks leidsid nad vägistamisest sündinud poja Ioni, kellest sai joonlaste esiisa, ja said ka teise poja Achaiose, kellest sai kõigi ahhailaste esiisa.

Ka Oreithyia polnud veel päris täiskasvanud, kui talle tuli kosja Põhjatuul Boreas. Kuna Kephalos oli olnud Borease vennapoeg, oli terve Ateena kosilase vastu. Erechtheus ei julgenud jumalale ka ära öelda ja keeldus põhjendusel, et Oreithyia on liiga noor. Boreas ei jätnud Oreithyiat ja röövis ta ära, kui see õdede seltsis jõe kaldal mängis. Nende pojad olid Kalais ja Zetes.

Erechtheus naitis Chthonia oma kaksikvenna Butesega. Neil ei olnud lapsi.

Pandora ja Merope, keda ei tohi ära segada teiste samanimelistega, ei saanud kuulsaks.

Erechtheust austati kultuslikult Ateena akropolil, kus ta oli formaalselt samastatud Poseidoniga (Poseidon Erechtheus), kellele toodi ohvriks härgi ja jäärasid. Erechtheuse järgi on nime saanud akropolil asuv tempel Erechtheion. Mõnes müüdis samastati teda Erichthoniosega, teises kujutati tolle poja või pojapojana.