Eagles
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) |
| Eagles | |
|---|---|
 Eagles 2008. aastal maailmaturneel "Long Road Out of Eden Tour". Vasakult: Glenn Frey, Don Henley, Joe Walsh ja Timothy B. Schmit | |
| Päritolu | Los Angeles, California, USA |
| Stiilid | rokkmuusika · kantrirokk · soft rock · folkrokk |
| Tegev | 1971–1980 · 1994–2016 · 2017– |
| Plaadifirma | Asylum · Geffen · Polydor |
| Veebileht | https://eagles.com/ |
| Koosseis | |
|
Don Henley Joe Walsh Timothy B. Schmit Deacon Frey Vince Gill | |
| Endised liikmed | |
|
Glenn Frey Bernie Leadon Randy Meisner Don Felder | |
Eagles on USA rokkansambel. Selle moodustasid 1971. aastal Los Angeleses kitarrist Glenn Frey, trummar Don Henley, kitarrist Bernie Leadon ja bassimängija Randy Meisner. Hiljem liitusid ansambliga kitarrist Joe Walsh ja bassist Timothy B. Schmit.
1972. aastal avaldati album "Eagles", kust jõudis esineljakümnesse kolm singlit: "Take It Easy", "Witchy Woman" ja "Peaceful Easy Feeling". Järgmine album "Desperado" (1973) oli vähem edukas, sest ükski singel esineljakümnesse ei jõudnud. Vaatamata sellele sisaldas album ansambli kahte tuntumatest lauludest: "Desperado" ja "Tequila Sunrise". Aastal 1974 avaldati album "On the Border". Albumi salvestamise ajal lisandus ansamblisse kitarrist Don Felder. Albumilt ilmus nende esimene esikohalaul "Best of My Love".
1975. aastal ilmunud album "One of These Nights" sisaldas kolme esikümnelugu, milleks olid "One of These Nights", "Lyin' Eyes" ja "Take It to the Limit", millest esimene jõudis ta esikohale. Eaglesi kõige suurem edu saabus albumiga "Hotel California" (1976), mida müüdi USA-s 16 miljonit ja maailmas üle 32 miljoni eksemplari. Albumilt ilmusid kaks esikohasinglit: "New Kid in Town" ja "Hotel California". Aastal 1979 avaldati viimane album enne laialiminekut, "The Long Run", kust tuli kolm esikümnesinglit: "Heartache Tonight", "The Long Run" ja "I Can't Tell You Why".
Eagles läks laiali 1980. aasta juulis, kuid tuli uuesti kokku 1994. aastal ning avaldati kontsertalbum "Hell Freezes Over". Aastal 2007 avaldati "Long Road Out of Eden", mis oli nende kuues stuudioalbum ja esimene pärast 28 aastat. Aastatel 2013–2015 toimus ansambli kontserditurnee seoses dokumentaalfilmi "History of the Eagles" linastumisega.
Eagles on plaadimüügi poolest üks läbi aegade edukamaid ansambleid, ansambli plaate on ostetud üle 200 miljoni. Albumid "Their Greatest Hits (1971–1975)" ja "Hotel California" on USA ühed kõige enammüüdud albumid. 2003. aastal ajakirja Rolling Stone poolt koostatud kõigi aegade 500 parima albumi seas tuli "Hotel California" 37. kohale. Ansamblil on olnud kokku viis esikohasinglit ning on võitnud kuus Grammy auhinda[1] ja viis Ameerika muusikaauhinda. 2016. aastal pälvis ansambel Kennedy keskuse elutööauhinna. 2004. aastal jõudis Eagles Rolling Stone'i koostatud edetabelis "100 Greatest Artists of All Time" 75. kohale.[2]
1998. aastal võeti ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.
Pärast Frey surma lõpetas ansambel lühikeseks ajaks oma tegevuse. 2017. aasta juulis esines ansambel Classic Westi kontserdil Los Angeleses esimest korda pärast Frey surma. Freyd asendas kontserdil tema poeg Deacon Frey. Lisaks esinesid koos Eaglesiga Vince Gill ja Bob Seger.[3] Pärast seda on Eagles koosseisus Henley, Walsh, Schmit, Deacon Frey ja Gill jätkanud esinemist.
Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]Stuudioalbumid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eagles" (1972)
- "Desperado (1973)
- "On the Border (1974)
- "One of These Nights (1975)
- "Hotel California (1976)
- "The Long Run (1979)
- "Long Road Out of Eden (2007)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eagles. grammy.com. Vaadatud 24.12.2021
- ↑ "100 Greatest Artists – 75 > Eagles". Rolling Stone. 15.4.2004. Vaadatud 24.12.2021
- ↑ "See Bob Seger Join Eagles for 'Heartache Tonight' at Classic West". Rolling Stone. 16.7.2017. Vaadatud 22.10.2017