Mine sisu juurde

Charles VII

Allikas: Vikipeedia
Charles VII Jean Fouquet' maalil (1445–1450)

Charles VII (22. veebruar 140322. august 1461) oli Prantsusmaa kuningas aastast 1429 kuni surmani, tegelik valitseja (dofäänina) ka 1422–1429.

Ta oli Charles VI ja Baieri Isabeau poeg.

Tema ajal võitis Prantsusmaa Saja-aastase sõja ning kindlustas territoriaalse ühtsuse.

Saja-aastane sõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Saja-aastases sõjas võitis, Inglismaa kuningas (1413–1422) Henry V 1415. aastal Agincourti lahingu ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa. Henry V võttis 1420. aastal naiseks Charlesi tütre Prantsusmaa Catherine'i. 1420. aastal sõlmisid Henry V ja Prantsusmaa kuningas Charles VI Troyes' lepingu, et tolle surma järel saab temast Inglise ja Prantsuse monarh. Kuid sõjaleeris tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõni nädal enne Charles VI-t.

 Pikemalt artiklis Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia, Saja-aastane sõda
Prantsuse kuninga ja Inglismaa poolt kontrollitud alad 1435. aastal

Catherine'i ja Henry V alaealine poeg Henry VI päris ametlikult küll Inglise ja Prantsusmaa troonid, kuigi teda tunnustasid Prantsuse kuningana vaid inglased ja burgunnid. Ta krooniti Henri II nime all Prantsuse kuningaks 16. detsembril 1431. Praktikas oli Henry vaid seaduse järgi kuningas ja teda tunnustasid kuningana ainult need Prantsuse territooriumid, mis olid inglaste kontrolli all.

Ülejäänud Prantsusmaad juhtis Charles VII, kes krooniti Reimsis 17. juulil 1429. Pärast Henry V surma ei suutnud inglased Prantsusmaa tähtsamaid linnu enam kuigi kaua enda kontrolli all hoida. Otsustava pöörde sõjategevusse tõi Jeanne d'Arc (nn Orléansi neitsi), kel õnnestus veenda Prantsuse kuninga õukonda, et ta on "saadetud Jumala poolt Prantsusmaad päästma”. Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite.

1435. aastal sõlmis Burgundia hertsog (1419–1467) Philippe Hea aga prantslastega Arras' leppe, millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i.

1439–1440 toimus Charles VII vastane mäss (Praguerie), milles osales ka Charles VII poeg Louis koos Bourboni hertsogi Charles I, Alençoni hertsogi Jean II, Vendôme krahvi Louisiga.

1441. aastal osalesid Prantsuse väed sõjategevuses Šveitsi vastu, kus šveitslastega sõdis Saksa kuningas Friedrich III.

1451. aastal vallutasid nad tagasi Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais` kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.

Eelnev
Charles VI
Prantsusmaa kuningas
1422(1429)–1461
Järgnev
Louis XI