Kazimierz Funk

Kazimierz Funk

Kazimierz Funk (inglispäraselt Casimir Funk; 23. veebruar 1884 Varssavi – 19. november 1967 Albany) oli poola päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik. Funki peetakse tänapäeval tuntud termini "vitamiin" kasutuselevõtjaks ja vitamiinide teooria (1912) rajajaks.

Haridus ja töö

• 1900 lõpetas Funk Varssavi gümnaasiumi;
• Genfi Ülikoolis õppis ta bioloogiat;
• 1904 kaitses ta Berni ülikoolis filosoofia doktorikraadi väitekirjaga "Zur Kentniss des Brasilins and Hämatoxylins" Carl Friedheimi ja Stanislaw Kostancki juhendamisel. Vahepeal töötas ta Pariisis, Pasteuri instituudis, kus ta tutvus ka Hans von Euler-Chelpiniga;
• 1906 töötas ta (palgata) Friedrich Wilhelmi Ülikoolis Emil Fischeri laboris assistendina;
• 1910 asus ta tööle Listeri instituudis Londonis;
• 1913 asus Funk tööle Londoni Vähiuuringute Instituudi (London Cancer Hospital Research Institute) haiglas, kus talle määrati assistendiks Sir Jack Cecil Drummond;
• 1915 emigreerus Funk Ameerika Ühendriikidesse;
• 1917–1921 töötas ta uurimisjuhina firmas H.A. Metz and Company (New York). Funk töötas välja Oscodoli (A-vitamiini ja D-vitamiini kontsentraat kalamaksaõlist;
• 1918–1923 töötas ta Columbia ülikooli meditsiinikolledžis, kus ta tegeles adrenaliini sünteesiga;
• 1923 asus Funk tööle Varssavis, Riikliku Hügieeniinstituudi biokeemia osakonna direktorina (director of the Biochemistry Department of the State Institute of Hygiene);
• 1927 kolis ta Pariisi ning asus tööle farmaatsiaettevõttes konsultandina. Seal asutas ta eralabori Casa Biochemica, mis tegeles nii biokeemiliste uuringutega kui ka biokeemiliste preparaatide tootmisega;
• 1927–1936 töötas ta ka biokeemikuna Rousell Companys. Kontserni jaoks töötas ta välja rauavaba maksaekstrakti, mis loeti efektiivseks pernitsioosse aneemia ravis.
• 1939. aastal pöördus Funk tagasi Ameerika Ühendriikidesse ja asus tööle Ameerika Ühendriikide Vitamiinikorporatsioonis konsultandina.

Panus teaduse arendamisse

Vitamiiniteooria

Funki loetakse tänapäeval tuntuma "vitamiini" termini loojaks ja vitamiinide teooria (1912) rajajaks. Vitamiiniteoorias tõi ta ära fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on dialüüsiga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130 °C ta hävineb. Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest (suurim kontsentratsioon seemnetes, riisiteradel näiteks väliskoores); vitamiinid teevad koos seemnete idanemisega kaasa mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll. Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini vita-amine, kirjeldamaks looduslikest toitainetest keemiliselt eraldatud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinivaegusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas avitaminoosideks nagu: skorbuut, eksperimentaalne skorbuut loomadel, beribeeri, eksperimentaalne beribeeri lindudel (Polyneuritis gallinarum), Barlow' sündroom (saksa k Barlowsche Krankheit), pellagra, rahhiit, osteomalaatsia jpt raviks.

Funk arvas enda keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud Umetarō Suzuki, Shimamura ja Odake (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga amiinide klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapped (m-Pyridin-karbonsäure), millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla hormoonide, fermentide jms.

Termini lühikirjeldus

Funk kirjeldab vitamiinidega seotut oma raamatus "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks, tervise säilitamiseks ning haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm, mida enamik elusorganisme eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesib ebapiisavas koguses. Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilistest ainetest valmistatud bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.

• Funkil ei õnnestunud antiberibeeri faktorit ehk tiamiini ega ka B₁-vitamiini eraldada, see õnnestus aga Roger J. Williamsi vanemal vennal Robert Runnels Williamsil 1933. aastal.
• 1936. aastal koostas Funk tiamiini struktuuri ning töötas välja meetodid nimetatud vitamiini sünteesiks ka tööstuste tarbeks.

Publikatsioone

• Zur Kentniss des Brasilins and Hämatoxylins. Dissertation, University of Bern, (1904)
• koos Emil Abderhaldeniga, Die Schwefelbestimmung im Urin., 1908–1909
• The aetiology of the deficiency diseases. Beri-beri, polyneuritis in birds, epidemic deopsy, scurvy, experimental scurvy in animals, infantile scurvy, ship beri-beri, pellagra., Journal of State Medicine, 20:341–68. (1912)
• "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914)
• tõlkija Dubin, Harry Ennis, "The vitamines", Baltimore : Williams & Wilkins Company, (1922)
• koos Benjamin Harrowga, The male hormone. IV, Biochem J. ; 24(6): 1678–1680. PMCID: PMC1254781, (1930)
• koos Peter Zefirowiga, The preparation of gonadotropic hormones from normal urine and urine of pregnancy, Biochem J. 26(3): 619–621. PMCID: PMC1260952, (1932)
• tõlkija Harry Ennis Dubin, Vitamin and mineral therapy, U.S. Vitamin Corporation, (1936)
• ...

Isiklikku

• 1914. aastal abiellus Funk Alix Denise Schneideschiga. Neil oli poeg Ian (sünd 1905) ja tütar Doriane (sünd 1924);
• 1920. aastal sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.

Välislingid

• Funki publikatsioonid, Max Planck Institute for the History of Science, veebiversioon (vaadatud 7.09.2013) (inglise keeles)