Bartolomeo Colleoni
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2024) |
Bartolomeo Colleoni (1395/1400 – 2. november 1475) oli Itaalia kondotjeer, kellest sai Veneetsia vabariigi kindralkapten ning kellele on Veneetsiasse püstitatud ratsamonument. Talle omistatakse ka Bergamo provintsis Trescore Balnearios asuvate Rooma termide uuendamist ja täiustamist.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Colleoni sündis Bergamo lähedal Solza asulas, mis kuulus tollal Milano hertsogiriiki. Bergamos valmistas ta ette oma suurejoonelise matusekabeli Cappella Colleoni: seda pühamus, mille ta omastas pärast seda kui kohalik vennaskond Consiglio della Misericordia keeldus seda talle andmast. Tema perekond oli suursugust päritolu, olles Viscontide poolt koos teiste gvelfidega linnast pagendatud. Bartolomeo isa Paolo vallutas kavaluste abil Trezzo lossi ja hoidis seda jõuga enda valduses kuni tema nõod ta mõrvasid (tõenäoliselt Milano hertsogi Filippo Maria Visconti käsul).
Karjääri algus
[muuda | muuda lähteteksti]Noor Colleoni teenis algul vastselt Piacenza valitsejaks saanud Filippo d'Arcello kaaskonnas. Seejärel oli ta järjest mitme kondotjeeri teenistuses: algul Apulia pärast võitleva Braccio da Montone ja seejärel Francesco Bussone da Carmagnola alluvuses. Pärast seda, kui viimane Veneetsias 1432. aastal hukati, läks Colleoni üle otse Veneetsia vabariigi teenistusse, alustades nii oma karjääri tähtsaimat ajajärku. Kuigi nimeliselt oli sealseks ülemjuhatajaks Gianfrancesco Gonzaga, oli just Colleoni armee tegelik juht. Colleoni vallutas Veneetsiale milanolaste käest tagasi mitmeid linnu ja alasid ning kui Gonzaga vaenlaste poole üle läks, jätkas Colleoni veneetslaste teenimist Erasmo da Narni (tuntud ka kui Gattamelata) ja Francesco Sforza juhtimise all, võites lahinguid Brescias, Veronas ja Garda järvel.[1]
Milano, vangistus ja tagasi Veneetsias
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast seda kui Milano ja Veneetsia vahel 1441. aastal rahu sõlmiti, läks Colleoni koos Sforzaga 1443. aastal üle Milano poolele. Kuigi alguses koheldi teda seal hästi, hakkasid Viscontid teda peagi kahtlustama ja panid ta Monzasse vangi. Sinna jäi Colleoni kuni hertsogi surmani aastal 1447.
Seejärel teenis Colleoni Milano uueks valitsejaks saanud Sforzat, kuid naasis 1448. aastal veneetslaste poolele; ent kuna teda ei valitud Veneetsias kindralkapteniks, läks ta peagi taas üle Sforza poolele. Kuna veneetslased ei saanud ilma temata hakkama, pakkusid nad Colleonile veel suuremat tulu ja meelitasid teda tagasi. 1455. aastal nimetati Bartolomeo Colleoni Veneetsia vabariigi eluaegseks kindralkapteniks. Kuigi ajal, mil Veneetsia sõdasid ei pidanud, võitles ta aeg-ajalt ka isiklike eesmärkide nimel, jäi ta kuni surmani sõjaaegadel vabariigi käsutusse.[1]
Colleoni residentsi asukohaks sai 1465. aastal ostetud ja järgnenud aastatel taastatud Malpaga loss. Olgugi et ta vahetas sageli pooli, ei süüdistatud teda kunagi reetmises. Erinevalt paljudest teistest ei pannud ta aladel, mida ta oma käikudel läbis, toime rüüstamisi ja väljapressimisi. Kui ta parasjagu ei võidelnud, uuendas ta oma tohututel veneetslastelt saadud maavaldustel põllumajandust või tegeles heategevusega.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Bartolomeo Colleoni suri 1475. aastal Malpagas. Surres jättis ta suure summa Veneetsia vabariigile nende sõdadeks Ottomanide riigi vastu, kuid seda koos nõudmisega, et Veneetsia Püha Markuse väljakule püstitataks tema ratsamonument.
Kuju tegi valmis Andrea del Verrocchio ning selle valas pärast tema surma pronksi Alessandro Leopardi. Ent kuna San Marco väljakule ei olnud monumentide püstitamine lubatud, paigutati see Scuola Grande di San Marco vennaskonnahoone ees asuvale ühele linna suurimale väljakule, Santi Giovanni e Paolo kiriku ette.[1]
Itaalia ristleja Bartolomeo Colleoni
[muuda | muuda lähteteksti]1930. aastal lasi Itaalia kuninglik merevägi Regia Marina vette Condottieri-klassi ristleja Bartolomeo Colleoni.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Luigi Villari. Colleoni, Bartolommeo. Köide 6, lk 687. Siin tsiteeritakse:
- G. M. Bonomi. "Il Castello di Cavernago e i conti Martinengo Colleoni" (Bergamo, 1884).
- Colleoni osalusega toimunud sõdade jaoks vt Samuele Romanin "Storia documentata di Venezia", kd IV (Veneetsia, 1855) jt Veneetsia ajalugu käsitlevaid teoseid.
- Claudio Rendina. "I capitani di ventura". Newton Compton, Rooma, 1994.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bartolomeo Colleoni |
- Sissekanded Itaalia ajaloo kronoloogia veebisaidil (itaalia keeles)