Anykščiai

Anykščiai
	[ aniikštšiai ]
leedu	Anykščiai
	Anykščiai vapp
	Elanikke: 8638 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 55° 32′ N, 25° 6′ E

Anykščiai (leedu^ⓘ, poola Onikszty, saksa Onikschten või Anixen) on linn Leedu idaosas Utena maakonnas, Anykščiai rajooni ja Anykščiai valla keskus. Asub merepinnast 75 meetri kõrgusel Šventoji ja Anykšta jõe ühinemiskohas. Anykščiai on Leedu tähtsaim suusakuurort ja talispordikeskus, seal asub Anykščiai regionaalpargi halduskeskus.

Linnas asub kitsarööpmelise raudtee Anykščiai raudteejaam.

Aastal 2009 avati linnas kelgurada. Linnas on kvartsiitliiva karjäär, seal valmistatakse veini, linnas on ka puidutööstus.

Haridust annavad gümnaasium, progümnaasium, põhikool, spordikool, muusikakool ja kunstikool. Seal asuvas kutsekoolis koolitatakse kokkasid, sekretäre, ekspediitoreid, autoremondilukkseppasid, hotellitöölisi ja tislereid.

Anykščiai Püha Matteuse kiriku kaksiktornid on 79 meetriga Leedu kõrgeimad. Vaatamisväärsusteks on veel sealne vanalinn, mille tänavavõrgustik pärineb XV sajandist, vanalinna kalmistu kabel, aastal 1873 valminud õigeusu kirik ja aastal 2010 avatud inglite muuseum. Anykščiaist algab matkarada, mis viib Puntukase juurde.

Ajalugu

Anykščiaid on esmamainitud 1442. aastal^[2]. Toona asus seal Leedu suurvürstidele kuulunud Anykščiai mõis.

Aastail 1442–1452 ehitati sinna esimene puidust kirik. Sajandi teisel poolel sai asula alevi staatuse, aastal 1516 ka ajutiselt linna staatuse. Aastal 1566 põlesid nii alev kui ka kirik maha. Kirik põles taas aastal 1671. Asula sai taas linnaõigused aastal 1792, ent kaotas need aastal 1795.

Poola jagamisel läks asula Venemaa koosseisu. Tsaariajal olid asula kohta kasutusel venekeelsed nimekujud Оникшта^[3] ja Оникшты.^[4] XIX sajandi alguses ehitati sinna esimene kivikirik. Alevis oli ka juutide kogukond, seal oli kaks sünagoogi. Novembriülestõusu järel läks alev riigi omandisse. Aastal 1898 valmis Panevėžysi ja Švenčionėliai vaheline kitsarööpmeline raudtee, millel avati Anykščiai raudteejaam. Aastal 1900 elas linnas 2754 juuti. Aastal 1902 valmis Anykščiais hüdroelektrijaam. Aastal 1909 ehitati vana kiriku asemele uus, mille tornid olid algselt 84 meetri kõrgused, ent esimese maailmasõja tulemusel jäid need 79 meetri kõrgusteks.

Aastal 1929 asutati alevis veinitootmisega tegelev ühistu. Aastal 1938 sai Anykščiai linnaks. Aastal 1941 hukkasid linna vallutanud Saksa okupatsiooniväed 1500 linna elanikku; enamik neist olid juudid.^[5]

Teise maailmasõja järel tegutses linna ümbruskonnas viis leedu metsavendade rühmitust.^[6] Aastal 1962 hakati seal kaevandama kvartsiitliiva.

Linn oli aastal 2012 Leedu kultuuripealinnaks.

Elanikkond

2293 (1867)
3500 (1896)
3900 (1897)
3500 (1923)
4400 (1939)
5442 (1959)
8250 (1970)
8800 (1974)

9100 (1976)
10 325 (1979)
12 758 (1989)
11 958 (2001)
11 618 (2010)
10 575 (2011)
10 407 (2012)
8848 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Anykščiai elanikest leedulasi 95,93%, venelasi 3,15%, poolakaid 0,26% ja ukrainlasi 0,11%.^[7]

Sõpruslinnad

Madona, Läti
Sejny, Poola
Nepomuk, Tšehhi
Os, Norra
Edeshege, Rootsi

Olaine, Läti
Heek, Saksamaa
Castelforte, Itaalia
Catonsville, USA

Vaade linnale
Anykščiai kabel
Šventoji jõgi
Anykščiai
Anykščiai kohtumaja
Gümnaasium
Anykščiai kelgurada
Raudteesild üle Šventoji jõe
Anykščiai suusakeskus
Anykščiai Õigeusu kirik
Kutsekool

Tuntud elanikke

Jonas Biliūnas – Leedu kirjanik
Antanas Vienuolis – Leedu kirjanik
Antanas Baranauskas – Leedu kirjanik, katoliku vaimulik ja matemaatik
Józef Abelewicz – Poola teoloog
Konstantinas Sirvydas –Leedu leksikograaf
Solomon Baruch Komaiko – USA ajakirjanik
Eivydas Musteikis – Leedu biatlonist
Giedrius Titenis – Leedu ujuja
Bronė Buivydaitė – Leedu luuletaja
Aloyzas Sakalas – Leedu poliitik
Vladas Butėnas – Leedu poliitik
Saulius Katuoka – Leedu õigusteadlane
Romualdas Inčirauskas – Leedu skulptor
Albertas Šimėnas – Leedu poliitik
Sergejus Jovaiša – Leedu korvpallur ja poliitik
Eugenijus Maldeikis – Leedu poliitik
Vytautas Galvonas – Leedu poliitik
Gediminas Grina – Leedu sõjaväelane
Linas Banys – Leedu laskesuusataja

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Baranauskas, Tomas. Drumstas vanduo Anykščių istorijos ištakose, Lituanistica, 2022, nr. 3 (129), p. 250-253.
↑ Оникшта. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 950 lk.
↑ Оникшты. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 655 lk.
↑ h[ttp://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search/vcntfr=1000.vcntto=5000/page/3/item/12/ Holocaust Atlas of Lithuania]
↑ Anykščiai laukia besidominčių partizanų kovomis: čia įrengtas naujas pažintinis maršrutas
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 13. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Baranauskas, Tomas. Drumstas vanduo Anykščių istorijos ištakose, Lituanistica, 2022, nr. 3 (129), p. 250-253.

[3] Оникшта. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 950 lk.

[4] Оникшты. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 655 lk.

[5] [ttp://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search/vcntfr=1000.vcntto=5000/page/3/item/12/ Holocaust Atlas of Lithuania]

[6] Anykščiai laukia besidominčių partizanų kovomis: čia įrengtas naujas pažintinis maršrutas

[7] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 13. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]