Ahab
Ahab oli Iisraeli kuningas, Vana Testamendi Esimese Kuningate raamatu järgi Omri poeg ja troonijärglane[1]. Tema valitsusajaks on pakutud aastaid 869–850, 874–853, 876–854 või 871–852 eKr. Piibli järgi valitses Ahab "Samaarias Iisraeli üle kakskümmend kaks aastat".[1]
Piiblis kirjeldatakse Ahabit pahelisena, ta olevat teinud "kurja Issanda silmis, rohkem kui kõik need, kes enne teda olid olnud".[1] Abielu järel Foiniikia printsessi, Tüürose kuninga tütre Iisebeliga, kummardanud ta ebajumal Baali ja valmistanud Ašera kuju.
Ahab ei öelnud siiski Jahvest lahti ja nimetas tema auks oma lapsed. Selleks, et Iisebel saaks oma jumalat teenida, rajati Samaariasse aga Baali tempel.
Abielu Iisebeliga sõlmiti selleks, et kindlustada liitlassuhteid Foiniikiaga. Hiljem korraldas Ahab oma tütre Atalja abielu Juuda kroonprintsi, kuningas Joosafati poja Jooramiga.
Piibli järgi hoiatas prohvet Eelija Ahabit, et Baali kultuse eest karistatakse maad põuaga. Pärast kolme põua-aastat esitas Eelija Ahabile ja paganlikele preestritele väljakutse ning võitis rahva poolehoiu, kui Eelija Jumalale toodud ohvri neelas tuli, kuid Baali preestrite toodud ohvrit vastu ei võetud. Eelija tappis Baali preestrid ja põud lõppes.[2] Hiljem süüdistas Eelija Ahabit Iisebeli korraldatud Naaboti surmamises ja Naaboti viinamäe omastamises ning ennustas tema soole õnnetust.[3] Ahab küsinud vastu tahtmist prohvet Miikalt nõu koos sõjakäigu osas, mis ta koos Juuda kuninga Joosafatiga kavatses ette võtta Gileadi Raamoti vallutamiseks. Miika ennustanud talle surma, kuid Ahab läinud sellegipoolest lahingusse.[4]
Kuningate raamatu järgi pidas Ahab kuningas Ben-Hadad II juhitud Damaskuse aramealastega kolm sõda. Esimesed kaks olid kaitsesõjad, milles Ahab saavutas võidu ja ulatuslikke järeleandmisi Ben-Hadadi poolt. Tanahi järgi saavutas Ahabi 7000-meheline vägi võidu Samaariat piirama tulnud Ben-Hadadi vägede üle. Ahab vabastas vangivõetud Ben-Hadadi, too aga tagastas Iisraelile linnad, mille tema isa Ahabi isalt oli vallutanud ning andis Samaariale kauplemisõigusi Damaskuses.
Assüüria raidkirjade andmetel saavutas kuningas Salmanassar III 853. aastal hiilgava võidu suures Karkari lahingus Damaskuse kogutud ühisväe vastu, millesse Ahab olevat saatnud 2000 sõjavankrit ja 10 000 sõjameest. Ajaloolased kahtlevad, kas nii suur arv on tõepärane. Mingil põhjusel, võimalik, et suure langenute arvu tõttu, Salmanassar edasi ei tunginud.
9. sajandist pärineval "Moabi kivil" ülestähendatu järgi lõi nähtavasti veel Ahabi valitsusajal vasallisõltuvusest Iisraelist edukalt lahku Moabi kuningriik.
Ahab hukkus lahingus Gileadi-Raamoti pärast. Troonil järgnesid talle pojad Ahasja ja Jooram. Tütar Ataljast sai Juuda valitsejanna.