AKM
| AKM | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | ründevintpüss |
| Päritoluriik |
 Nõukogude Liit |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1959–... |
| Kasutajad | vaata loendit |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Mihhail Kalašnikov |
| Konstrueeritud | 1950. aastad |
| Tootja | Kalašnikovi kontsern, Tuula relvatehas |
| Tootmises | 1959–1978 (Nõukogude Liidus) |
| Variandid | AKMS, AKMSU |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal |
|
| Pikkus | 880 mm |
|
| |
| Padrun | 7,62×39mm |
| Kaliiber | 7,62mm |
| Tööpõhimõte | gaasikolb, pöördlukk |
| Tõhus laskeulatus | 400 m |
|
See artikkel räägib tulirelvast; teiste tähenduste kohta vaata AKM (täpsustus). |
AKM (vene keeles автомат Калашникова модернизированный, avtomat Kalašnikova modernizirovannõi - moderniseeritud Kalašnikovi automaat) on Nõukogude Liidus konstrueeritud 7,62 mm automaattulirelv, täiustatud varasemast Mihhail Kalašnikovi automaadist AK. AKM oli tootmises aastatel 1959 kuni 1977.
1959. aastal moderniseeriti AK-d põhjalikult, pärast seda sai relv tähistuse AKM. Peamiseks muudatuseks oli ühest metalltoorikust väljafreesitud lukukoja asendamine tehnoloogilisema, kvaliteetsest lehtmetallist stantsitud lukukojaga, mis muutis relva valmistamise palju lihtsamaks. AKM sai eelkäijast AK-st 1,6 kg kergem ja töökindlam. AKM-i vintraua suudmesse oli kinnitatud suudmekompensaator, mis aitas vintrauast väljuvate püssirohugaaside paremale üles suunamisega leevendada kuulide hajumist valangutega tulistamisel.
AKM täiustused:Püssirohu põlemisgaaside avad viidi gaasitorult üle gaasikambrile; lukukoda on valmistatud stantsitud detailides, kasutades lisaks keevitust ja neetimist, mis ei vähendanud ainult relva massi, vaid võimaldas valmistamiseks kokku hoida varasemaga võrreldes 80% vajaminevat metalli; lukukoja õhukese stantsitud kaane jäikus tagati stantsitud piki- ja põikiribasüvenditega.
AKM-i tootmissevõtmisega kaasnes võrreldes varasemaga, tehnoloogiliste protsesside täiustamine ja tootmiskulude vähenemine, paranes relva valmistamise kvaliteet ja selle detailide vastupidavus. Kui varem valmistati AK puidust detailid kasepuutoorikutest, siis nüüd valmistati AKM kaba vineerpaneel-toorikust. Gaasitoru kate tehti vineerspoonist, relva püstol-käepide valmistati plastmassist.
Lisaks täiustati AKM-i päästik-löökmehhanismi, mis sai ankru tüüpi viiviti. Lukuraami löök viidi paremalt poolelt üle vasemale, mis suurendas horisontaaltasapinnalist püsivust tulistamisel. Luku pööreldes pärast päästmist, lööb kukk kaks korda viiviti õlgadele, pöörlemise aeg suureneb sedavõrd, et lasu hetkeks saavutab raua suudmeosa vibratsiooni järel ligikaudu sama sihtimisasendi nagu enne eelnevat lasku.
AKM võeti Nõukogude armees relvastusse 1959. aastal. Nõukogude Liit soosis AKM-i levikut oma liitlasriikide seas Varssavi Lepingu Organisatsioonis, Aafrikas ja Aasias. AKM sai kogu maailmas leviva terrorismi põhiliseks tunnusrelvaks. 1970. aastate teisel poolel asendati AKM Nõukogude armees AK-74-ga.
AKM tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaal: 3,1 kg (salveta)
- Pikkus: 890 mm
- Raua pikkus: 415 mm
- Kuuli algkiirus: 715 m/s
- Praktiline laskekiirus: 100 lasku minutis
- Tehniline laskekiirus (kadents): 600 lasku minutis
- Suurim sihtimiskaugus: 1000 m
- Praktiline sihtimiskaugus: 400 m
- Salv: 30 padrunit
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
AKM – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
