Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik[1].
Eesti alal on asehaldurid olnud järgmistel perioodidel[1]:
Taani kuninga asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1219–1346 Põhja-Eestis Taani ajal (nimetati kui: capitaneus);
- 1573–1645 Saaremaal Taani ajal, Taani asehaldurid Saaremaal;
Poola kuninga asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1562–1621 Poola Liivimaal ja Liivimaa hertsogkonnas Poola ajal (nimetati kui: administraator) ning Poola kontrolli all olevates linnustes;
Rootsi kuninga asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]Kubermangu nimetati Eestimaa kuberner/Eestimaa kindralkuberner Rootsi kõrgaadli seast, kuberneri põhiasetäitjaks oli asehaldur, kes ka provintsi igapäevaelu reaalselt juhtis ning asehaldur oli provintsis kohapeal, samas kui kuberner ise oli sageli kas oma valdustes Rootsis võ välislähetustel.
- 1580.–1620. aastateni Rootsi ajal Põhja-Eestis, Eestimaal, Rootsi asehaldur Tallinnas, Rakveres, Paides, Narvas ja Haapsalus
1584. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis Eestimaa hertsogkonnaks. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks linnuselääniks: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula linnuselääniks, mida juhtisid asehaldurid: Tallinnas, Paides, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Koluveres ja Lihulas.
- Rootsi Ingeris: Rootsi asehaldur Narvas
- Liivimaa osas, Lõuna-Eestis olid Rootsi-Poola sõdade ajal ajutised või lühiajalised Rootsi kuninga asehaldurid (rootsi keeles ståthållare) ka:
- Pärnus (ståthållare i Pernau): 1562, Klas Eriksson Fleming; 1562, Åke Bengtsson Färla (surn. 1578); 1601, Jakob Gottberg († pärast 1614); 1605, Jesper Kruus af Edeby; 1605–1609 Bengt Larsson[2]; 1617[3], Nils Stiernsköld (1583-1627); 1618, Richard Rosencrantz af Granhammar[4][5] (surn. 1621); Gustaf Adolf Strömfelt; 1656, ooberstleitnant Engelbrecht Meck (1619–1665)
- Viljandis (ståthållare på Fellin): Hans Blankenfeld[6] (surn. 1602 Viljandi)
- Tartus: 1601, Wilhelm Stal Räpinast[7]; 1602, Andrew Stuart; 1601–1602, Johann von Derfelden vanem; 1625[8] Erik Andersson Trana[9]; 1626[3], Nils Stiernsköld (1583-1627); 1632, Jobst Taube[10];1636–1640[11], Fabian von Wrangell (maetud 1642)
- Ingerimaa kubermangus: Narva asehaldur, Ivangorodi asehaldur, Jama asehaldur, Koporje asehaldur ja Nöteborgi asehaldur
- 1645–1710 Saaremaal Rootsi ajal, Rootsi asehaldurid Saaremaal;
Rootsi ja Vene aja asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]Rootsi ja Vene ajal täitsid Eestis asehaldurite ülesandeid ka Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerid ja kubernerid[1].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- asehaldurkond
- Venemaa keisririigi asehalduskord
- Venemaa keisririigi Tallinna asehaldurkond
- Venemaa keisririigi Riia asehaldurkond
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 26.
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "SABELHIERTA), BENGT LARSSON, son t. Lars Jönsson, Ståthållare i Narva 1602-03, ståthållare i Pernau 1.9 1605-26.2 1609. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 66
- ↑ 3,0 3,1 Nils Stiernsköld Född 1583 Ånyo ståthållare i Pernau 1617-09-13. Ståthållare i Dorpat 1626-02-18. Ståthållare i Pillau 1627-05-16. Amiral över svenska flottan vid Danzig, Stupade s. å. 18/11 /1627
- ↑ Rosencrantz af Granhammar nr 197, www.adelsvapen.com
- ↑ Gabriel Anrep, Rosencrantz af Granhammar nr 197, Svenska adelns ättar-taflor, lk 473
- ↑ Hans Blanckenfeld, ståthållare på Fellin, Adliga ätten Nöding nr 452 †, www.adelsvapen.com
- ↑ von Schulman, Werner, Die zivile staatsbeamtenschaft in Estland zur Schwedishen zeit 1561-1710. 1939, s. 118
- ↑ Trana nr 151 †. Erik Andersson, adlad Trana. 1625-06-22 ståthållare i Dorpat, www.adelsvapen.com
- ↑ Korhonen, Arvi 1953. Eerikki Antinpoika. Porvoo: Werner Söderström. 466 s.
- ↑ VEEL PÜSIB ALMA MATER TARTUS, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 detsember 1982
- ↑ Ilmar Tammisto, Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine , Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 55