Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 252 061
Kaastöölisi sel kuul: 633
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Kuus looduses esinevat väärisgaasi on heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe) ja radoon (Rn). Kõiki neid leidub vähesel määral Maa atmosfääris ja heelium on universumis levikult teine element. Aastal 2002 avastasid teadlased sünteetilise väärisgaasi oganessooni, mille füüsikalisi ega keemilisi omadusi pole võimalik otseselt määrata väga lühikese poolestusaja (0,89 ms) tõttu.

Väärisgaasid kuuluvad keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Looduslikud väärisgaasid on tüüpiliselt väga madala reaktsioonivõimega, välja arvatud ekstreemsetes tingimustes. Inertsuse tõttu saab neid kasutada keskkondades, kus soovitakse vältida keemilist reaktsiooni. Loe edasi ...

Arhiiv

Kas teadsid?

29. aprillil saab 70-aastaseks ajakirjanik ja režissöör Katrin Laur.
2. mail 440 aastat tagasi sündis Rootsi kindralleitnant vabahärra Georg Paykull, kellele kuulusid Virumaal Inju mõis ja Türsamäe küla.
3. mail saab 50-aastaseks Ivo Volt (pildil), kes on tõlkinud luulet näiteks vanakreeka, ladina, itaalia ja katalaani keelest.
3. mail saab 40-aastaseks laskesuusataja Kadri Lehtla, kelle parimaks kohaks maailmameistrivõistlustel jäi 20.
4. mail 200 aastat tagasi sündis darvinismi propageerija Thomas Huxley, kes leiutas termini "agnostitsism".
4. mail saab 70-aastaseks ajakirjanik Andres Raid, keda on kujutatud nii filmis kui laulus.

28. aprill ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Sisekaitseakadeemia (varem Eesti Sisekaitse Akadeemia ja Eesti Riigikaitse Akadeemia) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette töötajaid politseile, piirivalvele, päästealale, justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile.

Pildil on panoraamvaade Eesti Sisekaitseakadeemia tuleohutus- ja keemialaborile.

Autor: Lauri Veerde

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.