Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajate liik.
Kahvripühvel elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika metsades ja savannides. Ta arvatakse koos lõvi, elevandi, leopardi ja ninasarvikutega Aafrika suurde viisikusse.
Kahvripühvli keha on tünjas, laia rinnaga, jalad suhteliselt lühikesed ja jässakad. Tal on suur pea ja lühike jäme kael. Pea asetseb madalal, pealagi on turjast madalam. Kõrvad on suured, tihti longus, metsas elaval alamliigil ääristatud pikkade osalt valgete karvadega. Silmad on väikesed. Esimesed sõrad on laiemad, et ebaühtlast kereraskust kanda. Saba otsas on pikk karvatutt.
Sarved on nii lehmadel kui ka pullidel. Need on konksjad, keerduvad pealaelt külgedele ja alla, seejärel üles ja sissepoole. Pullide sarved on massiivsed ja moodustavad pealael võimsa lameda kilbi. See kujuneb tavaliselt alles viiendaks-kuuendaks eluaastaks ja on nii tugev, et võib peatada püssikuuli. Kumerust pidi mõõtes võib sarve pikkus olla kuni 160 cm, sarveotste vahekaugus võib ulatuda üle meetri. Lehma sarved on lühemad ja peenemad ning tugevat kilpi need ei moodusta. Metsapühvli sarved on palju lühemad ja sirgemad. Nende sarvede pikkus on 30–40 cm, need sirutuvad tahapoole ja kilpi ei moodusta. Loe edasi ...
