Paul Kard
Paul Kard (aastani 1936 Kudrävtsew, ka Kudrävtsev,[1], ka Pavel Kudrjavtsev;[2] 15/2. detsember 1914 Krõmskaja staniitsa, Kubani oblast – 3. september 1985 Tartu) oli eesti füüsik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis kooliõpetaja peres, oli rahvuselt venelane. Elas aastast 1917 Eestis. Lõpetas 1933 Tartu vene gümnaasiumi, 1945 Tartu Ülikooli matemaatikaosakonna ja 1949 aspirantuuri.
- 1941–1942 Punaarmees
- 1942–1944 füüsikaõpetaja Omski oblastis
- 1946–1985 Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika kateedris assistent, vanemõpetaja, dotsent, professor
- 1967–1985 TRÜ professor
- 1960–1981 TRÜ kateedrijuhataja
Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti 1961. aastal füüsika alal.
Paul Kard suri 3. septembril 1985 Tartus, ta on maetud Vana-Jaani kalmistule.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Kandidaadiväitekirja "Vesinikusarnane aatom kvanditud ruumis" kaitses 1949 Tartu Riiklikus Ülikoolis, doktoriväitekirja "Mitmekihiliste optiliste kilede arvutamise ja sünteesi teooria" kaitses 1965 Leningradi Täppismehaanika ja Optika Instituudis.
Uurimused: ruumi kvantimise idee rakendusvõimalused kvantväljateoorias; teoreetiline optika. Esitas 1952. aastal uue meetodi valguse täieliku peegeldumise kirjeldamiseks ja ennustas valguskiire ristnihke olemasolu. Üldise tunnustuse leidsid Kardi tööd mitmekihiliste optiliste katete teooria alal. Ta esitas mitmekihiliste interferentssüsteemide järjekindla analüütilise teooria ning avastas üldise meetodi selgendavate interferentskatete ja mitmesuguste valgusfiltrite sünteesiks. Avaldanud uurimusi ka ühedimensioonilise lainevõrrandi teooria, erirelatiivsusteooria aluste ning füüsika ajaloo, metodoloogia ja filosoofia alalt.
Luges Tartu Riiklikus Ülikoolis kõiki teoreetilise füüsika põhikursusi. Rohketest erikursustest oli hinnatuim füüsika filosoofia ja metodoloogia kursus, mida ta luges korduvalt ka Läti Ülikoolis.
Oli ENE ja EE füüsika ühiskondliku toimetuse juht ja rohkem kui 600 artikli autor. On avaldanud üle 125 teaduspublikatsiooni. Oma loengukursuste põhjal kirjutas ta 10 eestikeelset ja 3 venekeelset õppevahendit, mis avaldati ülikooli rotaprintväljaannetena.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1974 Eesti NSV teeneline teadlane
- 1961 Tööpunalipu orden
- 1977 orden "Austuse märk"
- 1982 Lenini orden
- 1984 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1985 Eesti NSV riiklik preemia
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karlov, Leo 1989. Paul Kard and Lorentz-free special relativity. Physics Education 24(3): 165.
- Kõiv, Madis 2013. Minu õpetaja Paul Kard. Akadeemia 25(8): 1347–1367.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.