Lip lippi peäl, lap lappi peäl, ikke nöäla pistega

Meie pere käis taaskord fotograafi kaamera ees poseerimas. On saanud juba väikeseks traditsiooniks, et iga 3 aasta järel ühel ilusal suvisel päeval me ennast veidi üles lööme ja jäädvustame, kuidas me kasvanud ning kosunud ikka oleme :D Eelmisel korral käisime me Kuressaare lossihoovis ning justkui ajast tagasi rändasime. Seekord jäädvustasime viimaseid lapsepõlve värvide mängu, sest järgmisel korral on meie peres juba teismeline :)

Õmblesin endale ja piigale lapiseelikud, kasutades kõiki neid kanga jääke, mis meil aastatega kogunenud oli. Esialgne plaan oli teha endale maani seelik ja Helenale põlvedeni. Kahjuks jäi mul oma maani seeliku valmimisest puudu 324 puuvillast riidelappi ja tuli plaanid ümber teha. Ehk teisisõnu - Helenale sai minu pooliku seeliku ja mina sain neiu põlvedeni seeliku. Hea kohe, et ma Helena seeliku eriti suure krookega tegine :D Nii mahtus minulegi selga, kui veidi pikema kummi sisse ajasin!!!

Oma suurele ja väikesele mehele õmblesin ma suvised põlvpüksid. Mõlemate põhilõiked said välja lõigatud pruunist puuvillasest kangast. Taskud ja muud ilu-detailid aga kangast, mida võib ka meie seelikutest leida. Poja puhul kasutasin siis rohelist valgete täpidega ja mehekese puhul roosat valgete täpidega. Pükste sääred ääristasin sama tooni kantpaelaga nagu ääristasin minu ja piiga seelikute ääred :)

Selline seekordne pildistamine siis oligi. Äärmiselt lõbus, meeletult värvi küllane ja pööraselt mänguline :D

Koht: Panga pank

Abikaasa pükste lõige: Burda 4/2007

Poja pükste lõige: Ottobre design 3/2010

Ja meie võrratu fotograaf Mari Pukk

Mereroheline kleidike, lühike veidike ...

Kui Helena sai endale taevakarva sinise kleidi, siis enda peogarderoobi täiendasin mererohelise kleidiga. Kleidi satiin- ja pitskangas pärinevad Tartu Solveigi kangapoest ning lõige pärineb Burdast.

See kleit on küll suhteliselt lühike aga raudselt minu garderoobi raskem kleit, kuid ka üks vallatumaid :D

Lossipreili saabus koju

Ja valmis ta saigi. Noh viimased kaks õmblust ehk siis kleidile lukk sai õmmeldud reede hommikul umbes 6 tundi enne pulmapidu. Nii, et tütar sai ärevust nii mitmel tasandil, et kui ta soengu pähe sai ning kleidi lõpuks selga. Oli meil tunne, et Kuressaarde oli saabunud kuningliku pere esindaja. Nõnda tundus selle kleidi jäädvustamiseks ainuke õige koht olevat Kuressaare loss. Siin ta siis on - Jane Austeni raamatust välja astunud Saaremaa printsess Helena I :D

Kangkas sai valitud siis helesinine sifoon ning aluskleidi jaoks sai kasutatud valget sifooni, mis pärinevad Solveigi kangapoest. Lõige pärineb 2015 aasta teisest Burda numbrist ning varukad sai võetud 2011/11st Burdast.

"Tagasi kooli" kleit

See kleit pidi valmis saama jõulupeoks. Ning peaaegu oleks saanudki, kui poleks aeg otsa saanud :D Siis seisis ta õmblusmasina peal ja kogus mõnda aega tolmu, nii umbes täpselt 5 kuud. Nüüd kevadel võtsin ma ennast käsile ja lõpetasin ta ära. 

Kleit on täpselt nagu koolivorm - ei kohe täitsa ausalt. Idegi kleiti kandes on tunne sihuke ametlik ja akadeemiline. Ainuke või noh kaks häda selle kleidiga on, et kangas on villane. Seega vaid keemiline puhastus läheb arvesse. Ja teiseks - kuna ma detsembris kiirustasin õmblemisega ja nn proovi selga panemisi ei teinud, siis juhtus nõnda, et varukaid said kitsad :( Ei midagi väga hullu, et kleiti saab kanda küll aga võiks mugavam olla. Eks ma õppin ka ju veel seda kõike :D

Lõike: Burda 12/2012

Riie: Solveig Tekstiilid

Valmistume pulmadeks

29. mail abielluvad Hollandis kaks väga armast inimest ning 12.06 toimub nn järel pulm Kuressaares. Kuna pruut on meile mu mehe kaudu sugulane, olen minagi väikestmoodi ettevalmistustesse haaratud. Minu väikesteks ülesandeks oli õmmelda mõned asjad pruudile ja pruudi isale ning väikesele peiupoisile.

Peiupoisile ja pruudi isale sai õmmeldud kikilipsud ja taskurätiku. Kangaks oli pruudi ema kleidiriidest järele jäänud kangajäägid :D

Teiseks õmblesin sukapaela, et pruudil oleks midagi laenatud ja sinist. Pole küll varem midagi sellist õmmelnud aga tuli täitsa kobe välja :D Samuti õmblesin ma ühe boolero sarnase mini-keebi :D Tütar nimetas seda kraeks. Materjaliks oli loodusvale fliis, mille sisse olid justkui roosiõied tehtud (pilt ehk hiljem).

Roosa-musta kooslus

Detsember on kuu, kus on palju erinevaid üritusi, eriti seda lastel. Ja nii nagu mu ema kunagi minule tegi, teen mina nüüd oma väikesele neiule - igaks peoks uus kleit kappi :D Jah, nii on välja kujunenud, et igaks suuremaks peoks tuleb uus kleit valmis õmmelda. Eks ta ole ju minu "nuku" ja minu nukudel on alati palju kleite ;)

Kasutasin kleidis erkroosat satiini, musta tülli (millel olid peal sametist täpid) ja musta sametist paele ning swaroski kristallist kaunistuselementi lipsule. Lisaks tegin sametpelast ja swaroski kristallist veetilgast kaelakee.

Lõiked on puhas mix, sest Helena on jõudnud vanusesse, kus ei ole enam eriti lõikeid saada. Ja kuna mul puuduvad lõigete konstrueerimise oskused, tuleb olemas olevaid lõikeid kokku sobitada. Kasutasin ülemise poole tegemisel Ottobre design 4/2008-st olevat pluusi lõiget ja seelikuosa ma siis joonistasin ise. Poole õmbluse pealt olin ma suht kindel, et väga head kangad on nüüd ära rikkutud aga seekord läks ikka õnneks :D Aga on mida veel õppida.

Kardinad

Selle aasta kõige esimene tegu oli kaua igatsetud elutoa kardinate õmblemine. Kui nüüd vaadata, siis polnud teab mis raske õmblus saavutus. Aga kõige pealt oli vaja uut tapeeti ja värsket värvi ning sellegi ära tegemine võttis aega. Ja peale hakkamist, et mõõdaks ära, ostaks kanga ning istuks õmblusmasina taha. Nüüd aga lõpuks on nad valmis :D ja ma võin endale pika pai teha. 

Said nad siis sellised laest maani ja seinast seina. Ei mingeid suuri volange ja mitmeid kihte. Hästi lihtsad ning värvilt loodusvalged. See mu number 1 lemmikvärv paljude lemmikute seast ning oma kodu sisustamiselt rohkelt kasutatav toon :D

Loodan, et see aasta on mul käsitöö tegemistes palju viljakam kui eelmine. Ehk õnnestub mõned poolikud ja kaua igatsetud projektid lõpetada ning mis kõige olulisem, ehk suudan mõned eelmise aastal tehtud õmblustööd ka teile üles jäädvustada. Mul mõned seelikud ja kleidid ootavad meeldivaid pildisessioone ;)

Ühe kleidi uus nägu

 Tõenäoliselt igal abielunaisel on olemas vähemalt üks kleit, mis peale esimest kandmist kappi seisma jääb. See ilus valge ja enamasti maani ulatuv kleidike on viimane võimalus avalikult printsessi mängida :D Minu tagasihoidlik iludus sai kapis seista 10 aastat ja siis - hoolimata, et mind prooviti ümber veenda - lõin käärid sisse ja harutasin üles ;)

Ametlikult alustasin ju kleidi harutamist aasta tagasi, kui õmblesin Helenale lillat kleiti. Seekord harutasin kleidilt lahti pärlitega ilupaela, mis sobis Helena kleidile suurepäraselt. Keidi harutamist alustasin aga juuni lõpust - umbes 2 nädalat enne tähtaega aga see mõtte on mu peas juba paar aastat mõlkunud. Ausalt öelda ma pelgasin seda tööd väga - ei tahtnud kleiti rikkuda aga õmbleja leidmine ka hästi ei õnnestunud. Pärast selle blogi lugemist (apracticalwedding.com) aga oli minus piisavalt julgust, et see ise käsile võtta. Ja nii ma siis seda tegin. Kõige pealt eraldasin ülemise osa alumisest osast ja seejärel ülemine osa lõigeteks ning uued lõiked peale jne. Kuna ma ise veel lõikeid teha ei oska, siis kasutasin ma "burda" abi. Kasutasin siis Burdat 12/2007 (kleidi ülemine osa jaoks) ja 6/2008 (õlapaelade jaoks). Lisaks olemasolevale materjalile kasutasin veel lillat pitsi ja kahepoolset atlaspaela. Lisaks kleidi ümber õmblemisele, meisterdasin ka Helenale peavõru, milleks kasutasin loodusvalget kahepoolset atlaspaela, swarovski kristalle ja minu kleidi ilupaelakest. Tulemus on/oli igatahes super :D 

Aga miks kõik see vaev? :D Ikka selleks ju, et tähistada meie - minu ja Priidu - 10. pulma-aastapäeva. Ja pole parimat tähistamise viisi, kui võtta ühendust meie pere fotograafiga ja lasta seda päevakest jäädvustada. Mari Pukk on meid ennegi pildistanud ja see oli väga tore kogemus, et esimene kellele me endid usaldame on just tema. Tema tegemisis, tööd ja hobi saate vaadata siit - www.marifoto.ee. 

 

 Ja amatööride pildid minu ja Helena võluvatest alusseelikutest ;) 

Minu soeng on tehtud Ilupesa juuksuri poolt ja meik Triin Kaasik. Minu ja Helena kimbud ning poiste rinnaroosid aga tehti LilleLaekas. See oli väga tore päev. Uskumatu, 10 aastat juba abielunaine :D

Maani ja lilleline

Minu üks lemmikumaid kangapoode on Solveig (teine on Kangas ja Nööp). Sealt olen ma nii mõnegi äärmiselt kauni kanga saanud (mis on ka väga kvaliteetsed olnud), millest on tõeliselt jumalik rõivaese valminud. Seekord läksin ma sinna mõttega, et ma tahan endale hästi lendlevat maani seelikut, millel oleks võluv muster. Ja see sifoonist lillemustriline kangas jäi mulle silma. Ja seelik minu selle suve eriline lemmik :D

Kaks tilka vett

Oma roosast seelikust vaimustusse läinud, otsustasin veel ühe seeliku õmmelda - või siis pigem kaks. Ühe mulle ja ühe Helenale :D Kuid nende vallatute suveliste puhul oleks pidanud enne vähemalt 10 korda enne mõõtma ja alles siis lõikama. Ma aga surasin esimese hooga kohe lõikama ning lõpuks sai minu seelik pea 5 cm lühem kui roosa seelik, sest kangast lihtsalt ei jätkunud :D Kasutasin siis Abakhanist ostetud kaaluga kirjut puuvillast riiet ja koduseid voodririide jääke.

Roosa iludus ;)

Vahel on nii, et väga lihtsa lõikega riideese võib olla eriti võluv ja vallatu. Õmblesin endale kevade ootuses vallatult lühikese seeliku ja seda ilma igasuguse lõike või õpetuseta :D Oli vaid tahtmine ja idee teha seelik, mis oleks väga naiselik. Soetasin kaalukanga Tartust Abakhani poest ning kodust leidsin oma suurest kangavarudest sobiva roosa voodririide. Ja selline ta sai ;)

Ja mis eriti vahva selle seeliku juures on! Kui seeliku oli valmis õmmeldud ja paar korda seljaski olnud, siis avastasin, et säärase lõikega seelik on see hooaeg "IN" :D

Lopsaka lõõtsvarrukaga pluus

Vahel mulle meeldib proovida teha midagi sellist, mis esialgu tundub suht võimatu või raske. Üheks selliseks tegevuseks on minu jaoks trikotaaž riidest rõivaste õmblemine. Siiski ei saanud ma oma mõttest välja mõttet, et mul võiks kapis olla just selline pluus nagu on Käsitöö 2010 talve ajakirjas. Kui aga kord on soov juba tekkinud, siis tuleb oma soovid teostada. Või vähemalt proovida :) Leidsin sobiva kanga Kangadzunglist ja alustasin projektiga. Imede kombel edenes asi jõudsalt ja ilma suuremate üles harutamistega (kahjuks küll mitte täiesti ilma harutamiseta) sain ta valmis. 

Lisaks tegin juurde prossi - lihtsa musta lipsu, mille idee pärineb samast ajakirjast. Tulemus on super aga kui peaksin kunagi uuesti samat lõiget kasutama, siis lisaksin puusile 10 cm pikkust juurde - minu jaoks jäi veidi lühikeseks. Aga samas oma lemmik seelikuga kandes on isegi hea, et väga pikk pluus pole :D

Lilleneiu kleit ja 2 kikilipsu

Meie perel on olnud au olla 5 aasta jookul juba kuues pulmas. Kui enmasti oleme olnud vaid nn külalisete rollis, siis see aasta paluti Helenat lilleneiuks. Ja see tähendas ühte väga uhket printsessilikku kleiti :D Kuna pruudil polnud kindlat värvi soovi, siis valisime Helenaga lilla satiini kleidiriideks ja lilla tülli alusseelikuks. Kleidi ülemise osa lõike võtsime Ottobre design 3/2008 ning lisasime juurde samast ajakirjast varukad. Seeliku osa on volditud. Alusseelik on tehtud pettiskirt seeliku õppetuse järgi aga minu seeliku puhul oli lõpp tulemuseks 8 kihti :P Võin öelda, et alusseeliku jaoks kulus 11,2 m tülli ja 47  m atlaspaela ning hunniku väikeseid valgeid pärleid.

Kleidile kaunistuseks lisasin, enda pulmakleidilt lahti arutatud, valgetest pärlitest ilupaela ning selja taha tegime, lehvi sidumiseks, samast riidest paelad. Alusseeliku äärde tikkisime iga 2 cm tagant ühe väikese valge pärli. Tulemus tuli muljet avaldav isegi minu jaoks ja jubedal kombel oleks seda kleiti ise kanda tahtnud :D

Lisaks kleidile tegin ma ka kaks kikilipsu. Ühe oma pojale ja teise väikesele sugulasele. Nõnda moodustasid kolm väikest sugulast komplekti :D

Kleidike

Kunagi üheks lasteaia peoks sai Helenale kleit õmmeldud. Selle valmimisega oli nii-nii kiire, et tol hetkel pidin loobuma voodri külge õmblemisest. Nii püsisi kleit kuni Saaremaa Ooperipäevadeni, kuhu piiga koos oma vanaemaga balletti vaatama läks. Nõnda võtsin enne suurt sündmust kleidi uuesti käsile ja lõpetasin oma pooliku töö :D

Kaks meetrit ja natuke peale

Kui ma oli rännakul leida endale kaunis kleidiriie 30ndate stiilis kleidi jaoks, mis lõppes Pärnus Kangas ja Nööp poes. Siis rändas sealt minu ostukorvi ka sinises toonis aga muidu kirju puuvillane kangas. Seda kangast olin ma juba terve kevade imetlenud aga osta ei raatsinud. Nüüd Pärnust sain ma viimased kaks meetrit ja natuke peale, millest valmis minule ja mu piigale suvised kleidid. Helena kleit on siis mu oma looming ehk teisisõnu tehtud sellest kangajupist, mis minu kleidist järele jäi. Kleidile lisatud valge pits on samuti mingi jääk mõnest õmblusest :D

Seekord trügisid pildi peale ka minu lemmikud - lepatriinud. Eks ole neil ühed väga lahedad ja suvised kleidid ning ehk on kunagi lootust leida sellist punast musta mummulist puuvillast kangast, et meilegi "triinu" kleidid selga teha või siis seelikud :D

Minu kleidi lõige pärineb Burda 05/2007.

 Tuleb tunnistada, et kuigi ma olen juba viimased 3 ja pool aasta Saaremaal elanud ning 8 aastat saarlasega abielus olnud. Leidub Saaremal kohti mida ma pole veel avastada jõudnud ;)

Punase kleidi loomine

Raske on lahti saada oma nägemusest. Kui laste pildistamiseks valmivate riiete puhul oli visioon olemas ja valmis plaani päraselt. Siis mu oma kleidi valmimine tuli üle kivide ja kändude :D Juunikuu algul, kui ma veel Tartu vahet sõitsin, oli mul plaanis osta Tartu Solvegist smaragd roheline kleidiriie. Millegi pärast ma teda siiski ära ei ostnud ning hiljem panustasin Tallinna poele. Aga nagu arvata oli, siis seal seda enam polnud. Pöördudes abipalvega Tartu sõbranna poole, et ta vaatab uuesti Tartust ja saadab, siis mulle pakki. Uskuge või mitte Tartus oli seda kangast järel meeter. Ja pildistamiseni oli jäänud nädal. Kergelt ahastuse äärel pidasin nõu oma armsa emaga ja ta pakkus mulle välja, et tee punane. Olin ikka õige kahtleval arvamusel, et kas kannan punase kleidi välja ning olen ikka selliseks intensiivseks värviks valmis. Aga Pärnus Kangas ja Nööbist sai punane riie ostetud ning 26. juuli kella 12ks sai kleit valmis.

Lõige pärit Burda 12/2011 ning fotograafiks Mari Pukk :D

Justkui ajast tagasi

Meie väikesel perel oli eile väga eriline päev. Eile tähistas mu abikaasa oma sünnipäeva ja juhuse tahtel käisime eile ka suvisel fotosessioonil koos fotograaf Mari Pukk'iga . Selleks eriliseks päevaks sai valmistatud pea kaks kuud. Viimased kaks nädalat aga veetsin ma pea igapäev õmblusmasina taga ja õmblesin lastele ja endale selleks tarbeks riideid. Minu eriline soov oleks, et pildid meenutaks 1930ndaid ja selleks sai rohkelt uuritud internetis pilte ning lehitsetud olemasolevaid õmblusajakirju. Edwardi riiete valik tuli kiirelt, mulle meeletult meeldis Ottobre Design 6/2007 olevad "Oliveri" püksid ja sinna kuuluv soni. Helena kleidiga läks kauem. Esialgu oli mul plaanis teha selline puhvis Shirley Temple kleit aga mida rohkem edasi seda rohkem jäi mul tunne, et nad ei sobiks Edwardiga kohe üldse kokku. Nii leidsin ma Ottobre Design 3/2008 äärmiselt plikaliku ja ajastusse sobiva kleidi. Ja nii rändasid mu väikesed lapsed ajast tagasi :P

See tõeliselt lõbus pilt on tehtud fotograaf Mari Pukk'i poolt Kuressaare Lossipargis.Tema tegemisi saab näha www.marifoto.ee, kust leiad ka tema fotoblogi. Mari on väga rahulik ja kannatlik fotograaf, kes jäädvustas kauneid hetki isegi siis, kui Helena ja Edward otsustasid lõpetada koostöö ning näidata ka veidike oma keerulist iseloomu :D Seega keerleb mu peas juba uus ja põnevam idee ning projekt rohkeks käsitööks :P

Kahe kanga lugu

Vahel või isegi väga tihti on nii, et ma lihtsalt astun mõnda kangapoodi sisse ja sooritan seal ostu. Olgu see ost siis vajalik antud hetkel või ma lihtsalt armun mõnda kangasse ära ja ma ei saa seda sinna jätta. Umbes 5 aastat tagasi ei suutnud ma kangapoodi jätta loodusvalget lille tikanditega puuvillast kangast. Teadsin, et sellest kangast peab tulema mulle pluus aga tookord ta õmblemata jäigi. Nii ta seisis ja ootas seda kliki või peale hakkamis, et asi käsile võtta. Lõige pärineb Burdast 10/2007 (ma pole küll enam kindel aga usun, et ka 5 aastat tagasi oli mul plaanis see kangast ja nood lõiked kokku laulatada :P)

Roheline kirju-mirju puuvillane kangas ei pidanud sootuks nii kaua ootama. Selle leidsin ma sügisel ja ma kohe ei saanud teda poodi jätta. Ometi polnud mul õrna aimu, mida ma temaga nüüd peale hakkan. Õnneks tõi suvi häid ideid ja valmiski kleit minule ja tütrele (ning seda ajaliselt just selles järjekorras). Lõige pärineb Burda 4/2007. 

 

Helena on nüüd tõeliselt minu Mini-Me :D

Kleit

Selle suve esimene kleit Helenale, mis sai valmis ühe päevaga. Kui kõik kleidid nii kiirelt valmivad, siis on kohe lust õmmelda :D Lõige pärineb Ottobre Design 3/2009 aasta numbrist. Lõiget olen ma juba korra kasutanud, kui õmblesin Helenale 2010 aastal ühe suvise kleidi. Aga nüüd õmblesin ma kleidi ka kaenla alt kokku ja kaeluses kasutasin kummi, nii pole seda pidevalt sidumist.