Jurjevski noćni ustanak
| Jurjevski noćni ustanak | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Karta tijeka Jurjevskog ustanka | |||||||
| |||||||
| Sukobljene strane | |||||||
| Estonski kmetovi |  Teutonski red Danska
| ||||||
| Komandanti i vođe | |||||||
| Vesse iz Oeselije† | Burchard von Dreileben Bertram von Parembeke Stigot Andersson
| ||||||
Jurjevski noćni ustanak (estonski: Jüriöö ülestõus) naziv je za pobunu estonskih seljaka protiv stranih vlasnika njihovih feudalnih gospodara.
Estoniju su početkom XIII. vijeka osvojili križari iz Danske i Njemačke, nametnuli poreze i pokušali Estonce podvrgnuti feudalnom poretku, prisiljavajući ih da postanu kmetovi. Ustanak u estonskoj sjevernoj pokrajini Harria, u noći uoči blagdana Svetog Jurja počeo je javnim odbacivanjem nametnutog kršćanstva i pokoljem svakog tko je govorio njemačkim jezikom. Pobijeno je oko 1,800 ljudi.
Ustanici su zapalili cistercitski samostan Padise gdje su pobili 28 redovnika, opkolili Reval (današnji Tallinn) i izabrali svoje vođe, koje tadašnje njemačke kronike nazivaju "kraljevima". Estonski ustanak naposljetku je ugušen u krvi dolaskom teutonaca, a tri godine kasnije, Danci su prodali svoj dio današnje Estonije križarskom Livonskom redu za 19,000 kelnskih maraka. Danci su više od jednog stoljeća vladali Estonijom iz svog uporišta Lyndanisse (Tallinn), a podignuta utvrda na latinskom se nazivala Castrum danorum (srpskohrvatski: "danski dvorac"). Zanimljivo je da se današnji glavni grad Estonije naziva Tallinn, što je skraćenica izvornog oblika Taani linna, što na estonskom znači Danski dvorac.
- Marge Allandi. Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu. Ajalooline Ajakiri, 2014.
- Tõnis Lukas. Jüriöö võimalused. Akadeemia, 1993, nr. 4.
- Uku Masing. "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" / Ilmamaa 2002.
- Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2
- Peep Peter Rebane. The Jüriöö mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. – Mardi Valgemäe, Arvids Ziedonis, William L. Winter (koost.), Baltic History. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of Baltic Studies. 1974. Lk 35–48.
- Edgar V. Saks. Eesti soost vasallkond taaniaegsel Virumaal. Jüriöö mäss: Revideerivaid seisukohti ürikute valgusel. Philadelphia, 1971.
- Anti Selart (koostaja ja toimetaja). Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg: peatükid "Jüriöö ülestõus" ja "Vastuolud Eestimaa pärast 1340. aastatel" (lk 146–149), Tartu 2012.
- Anti Selart. Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2.
- Marek Tamm. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus. Riigikogu Toimetised, 16, 2007.
- Marek Tamm. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. Loomingu Raamatukogu, 2012.
- Enn Tarvel. Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal[mrtav link], Tuna, 2005, nr 2.
- Sulev Vahtre (tõlkija ja kommenteerija). (Bartholomäus Hoeneke) Liivimaa noorem riimkroonika: (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
- Sulev Vahtre. Jüriöö [1343. aasta ülestõus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
- Sulev Vahtre. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. Vikerkaar, nr 4, 1993
- Sulev Vahtre. Jaagupipäeva asjus. Tuna, 2006, nr 1.
- Hannes Walter. Jüriööst teisiti. Horisont, 2003, 6
- Katrin Jüriso (toimetaja). Jüriöö ülestõus on saanud uue tõlgenduse, ERR, 23. aprill 2009
- Karl Kello, "Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?" Kultuur ja Elu, 1/2002.
- Urmas Kiil, "Saarlaste vastuhakust Jüriöö sündmuste ajal" Arhivirano 2018-11-06 na Wayback Machine-u Meie Maa, 26. juuli 2008
- Ivar Leimus. Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö? Arhivirano 2015-04-05 na Wayback Machine-u. Estonica.
- Mikk Sarv, "Jüriöö ülestõusu tõlgendusi" Postimees, 14. aprill 1998
- Kari Tarkiainen. Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses. ERR, 10. juuni 2013
- "Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a." Arhivirano 2022-09-30 na Wayback Machine-u – Tänapäev nr. 3 1939
