Üleeile õhtul olin silmitsi tõsiasjaga, et mul polnud mitte midagi kududa. Üks pitsiline kampsik oli küll pooleli, kuid kuna lõng sai otsa, siis ei saanud seda jätkata. Ka teist planeeritud kampsikut ei saanud kududa, sest Karnaluksist tellitud lõng, mis juba mitu päeva tagasi oleks minuni jõudma pidanud, polnud siiski veel kohale jõudnud (hiljem selgus, et pakile oli kirjutatud vale majanumber...).
Niisiis sirvisin ma oma kudumisraamatuid lootuses, et tuleb mõni hea idee kodus olevate lõngajääkide kasutamiseks. Nicky Epsteini raamatus "Knitting on Top of the World" sattusin punasele kootud draakonile nimega Hai-Riyo.
Ma pole mänguasjade meisterdamise vastu kunagi erilist huvi tundnud, aga see tegelane tundus nii lahe! Mitte mõni tavaline karu või jänku või elevant, vaid tõeline muinasjutu-draakon! Küsisin Ralfilt, kas ta tahab, et ma kooksin talle sellise draakoni. Ralf tahtis, ja nii ma hakkasingi pihta.
Õhtul kudusin valmis kehaosa. Töö käigus selgus, et kaela osas on juhend küll täiesti vale...raamatupiltidel olevat draakonit küll selle juhendi järgi kootud ei ole! Muutsin natuke kaela pikkust ja laiust pildile sarnasemaks, kuid päris see ta ikka ei tulnud. Kahes tükis kootud keha puhul oli töö käigus natuke raske ka aru saada, milline see lõpuks välja nägema hakkab. Ringselt heegeldatud-kootud loomakeste puhul paistaksid sellised vead vast paremini silma.
Järgmisel päeval kudusin draakoni ülejäänud osad ja õmblesin kokku. Täidiseks läks mahuline vatiin, mida
mul oli üks jupike, ja silmad õmblesin mustast lõngast, sest turvasilmi mul kodus ei olnud ja ma ei hakanud nende hankimiseks ka poodi minema.
Seega on draakon tehtud 100% käepärastest vahenditest.
Ralf on väga rahul ja öösel magas draakon tal kaisus :)