Sankt Pöl'ten

Sankt Pöl'ten
Sankt Pölten
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Avstrii
Eläjiden lugu (2024)	58,856 ristitud
Pind	108,44 km²
Pämez'	Mattias Štadler; (heinku 2004—,; Matthias Stadler)
Telefonkod	+43−2742
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sankt Pöl'ten (saks.: Sankt Pölten / St Pölten [zaŋkt ˈpœltn̩], bavarijan pagin St. Pödn) om lidn Avstrijan pohjoižpäivnouzmas. Se om Alaavstrii-federacijanman administrativine keskuz (vspäi 1986) da kaikiš suremb lidn, valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Rimalaižen imperijan aigan Cetii-lidn (latin.: Aelium Cetium) oli nügüdläižen lidnan sijas, se sai lidnan oiktusid Klavdii-imperatoran ohjandusen aigan (vll 41−54 meiden erad). Sankt Pöl'ten formiruihe alusenpandud vl 791 ph. Ippolitan (saks.: Sankt Pölten) benediktižes abbatuses ümbri, nimitihe lidnad sen mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1159. Vspäi 1785 om eparhijan keskuseks.

Sankt Pöl'ten šingotase 23 kompanijal enamba mi 200 radnikanke i penel biznesal, enamba kaht tuhad edheotandoid. Kaik 14 festivalid oleskeldas lidnas. Nened znamasižed tehmižed baziruišoiš lidnas: furnituran Leiner-tegii, bumagan Salzer-pästai, masinansauvomizen Voith-konglomerat (bumagantehmižen mašinad, turbinad), kodielektrotehnikan Klenk & Meder-kompanii.

Geografijan andmused

Lidn sijadase federacijanman keskuzpalan päivlaskmas, Traizen-jogen randoil (70 km pitte, saks.: Traisen, Dunain oiged ližajogi), 267 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ven-pälidnan keskushesai om 64 km päivnouzmha avtol, Linchasai om 100 km päivlaskmha orhal vai 124 km avtotedme.

Klimat om ven. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, kezakun-elokun +19,0..+20,9 C°, tal'vkun-uhokun +0,2..+1,7 C°. Ekstremumad oma −23,1 C° (keväz'ku) i +37,7 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +2,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 752 mm vodes, enamba semendkus-elokus (94..106 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (26..34 mm kus). Paneb lunt 64 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 52..55 % röunoiš sulakus-elokus, 78..81 % kül'mkus-vilukus, 60..69 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Sankt Pöl'ten jagase 11 lidnrajonaks, ned mülütadas 42 kundad. Lidnrajonad: Fihofen, Harland, Oksenburg, Pottenbrunn, Radl'berg, Ratcendorf, Sankt Georgen Štainfel'dal, Sankt Pöl'ten, Špratcern, Štattersdorf, Vagram.

Edeline lidnan pämez' (saks.: Bürgermeister der Stadt St. Pölten) oli Villi Gruber (Willi Gruber, 1985 — kezaku 2004, koli vl 2012).

Eläjad

Vl 1910 lidnan eläjiden lugu oli 35 648 ristitud, vl 2011 — 51 955 ristitud, vl 2021 — 55 878 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Kaik koume universitetad ratas lidnas: Sankt Pöl'tenan sättutoitud tedoiden universitet^[1]^[2] (saks.: Fachhochschule St. Pölten, 3,7 tuh. üläopenikoid vl 2023), Filosofiž-teologine universitet, Uden dizainan universitet. Mugažo Rahvahaline üläškol i kaks' tehnižen kvalifikacijan ližadusen keskust anttas profopendust. Alaavstrijan valdkundaline akademii radoi vll 1988−2017, om tühjitadud.

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait (st-poelten.at). (saks.)

Sankt Pöl'ten Vikiaitas

	Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) \| Burgenland (Aizenštadt) \| Forarl'berg (Bregenc) \| Karintii (Klagenfurt-am-Vörterze) \| Štirii (Grac) \| Zal'cburg (Zal'cburg) \| Tirol' (Insbruk) \| Ven \| Üläavstrii (Linc)

[1] Sankt Pöl'tenan sättutoitud tedoiden universitetan sait (fhstp.ac.at). (saks.) (angl.)

[2] Sankt Pöl'tenan sättutoitud tedoiden universitet fachhochschulen.ac.at-saital. (saks.)

[1]

[2]