Liverpul'

Liverpul'
Liverpool

Lidnanznam
Valdkund	Sur' Britanii
Eläjiden lugu (2021)	486,100 ristitud
Pind	133,5 km²
Pämez'	Liam Robinson (semendku 2023—)
Telefonkod	+44-(0)151
Aigvö	tal'vel UTC+0, kezal UTC+1

Lidnan kart (2022)

Liverpul' (angl.: Liverpool [ˈlɪvərpuːl]) om Suren Britanijan ühesanz' da Anglijan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Liverpul'-lidnan regionan sijaližiden ühtnikoiden partnörižusen keskuz. Sijadase Lodehline Anglii-regionas, Mersisaid-grafkundas, om sen administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunkt sai lidnan (boro) statusan vl 1207 kuti lidnuz oigendamha sodavägid Irlandijha. 16. voz'sadhasai lidnusen ristitišt oli ühten tuhan ristitun penemba.

18. voz'sadal Liverpul' šingotaškanzi torguindportaks da amerikaižiden kolonijoiden otandan kävutamižhe oigenduzčokkoimeks. Vl 1715 Anglijan ezmäine avoin dok om saudud täs. Voz'sadan lopus mail'man torguindan jüguiden nell' kümnendest mäni läbi neciš lidnas.

19. voz'sadal lidn eli läbi tegimištkukerduses, oli sen ezinenas. Vl 1830 raudte ühtenzoiti Liverpulid lähiženke Mančesteranke. Se oli mail'man ezmäine kaks'raižuine raudte, ezmäižikš ajajiden puruvedimidenke da aigplanan mödhe.

Lidn om siti-statusanke vspäi 1880.

1960-nziš vozišpäi Liverpul' om mail'man tetaban The Beatles-muzikgruppan kodilidn. Nügüd'aigan lidn om järedaks turistižeks i logistižeks keskuseks. Znamasine meriport radab (32 mln tonnoid jüguid vl 2004, 31,1 mln vl 2020). Ižandusen päižed sarakod oma holitišiden sfer (tervhudenkaičend, torguind, openduz, varmitez, sauvond, professionaližed, tehnižed i tedoližed holitišed), avtoiden i motocikloiden ühthekeradamine.

Geografijan andmused

Lidnan regionan kart (2013)

Lidn sijadase Anglijan lodehes, se seižub läz Atlantižen valdmeren Irlandijan meren randištod, Mersi-jogensun oiktal randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven Atlantižen valdmeren neps, pil'vesekaz lujas tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-sügüz'kun +14,5..+16,7 C°, tal'vkun-uhokun +5,2..5,6 C°. Ekstremumad oma −17,6 C° (tal'vku) i +35,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 824 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba redukus-tal'vkus (82..92 mm kus), vähemba keväz'kus-semendkus (50..53 mm kus). Paneb lunt 22 päiväd vodes keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..85 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan valičendrajonad (2010)

Liverpul' jagase 30 sijaližeks valičendrajonaks (angl.: local council ward).

Lidnan pämez' om metropolitenižen boron lider (angl.: Metropolitan Borough leader), panese radnikusele Liverpul'-sitin suiman ühtnijoil, lider om suiman pämez'. Vll 2012−2023 sen radnikusen nimi oli mer (mayor of Liverpool), valitihe kaikel rahvahal. Edeližed metropolitenižen boron liderad (vll 2012−2023 merad) oma Džoann Anderson (Joanne Anderson, semendku 2021 — semendku 2023), Džo Anderson (Joe Anderson, semendku 2010 — semendku 2021).

Eläjad

Kaik 484 600 eläjad oli lidnas vl 2016. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe enamba mi 1,5 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas (angl.: Liverpool City Region, nellänz' surtte valdkundas, kuivman 731,28 km² pindal).

Transport

Raudte, avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1977 metro radab lidnas (angl.: Merseyrail, kaks' jonod, 69 stancijad, 120,7 km raudted, sidä kesken manalaižed 10,5 km).

Rahvahidenkeskeine civiline Liverpul' -lendimport Džon Lennonan nimed (LPL / EGGP, 5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan maihe da sen suvižihe lebutahoiže.

Lidnan nägu

Lidnan keskuzpalan ühthine nägu (2006)

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine portal (liverpool.gov.uk, Liverpool City Council). (angl.)
• Lidnan regionan sijaližiden ühtnikoiden partnörižusen sait (liverpoollep.org, Liverpool City Region Local Enterprise Partnership). (angl.)