Al'bukerke
Flag![]() | |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2020) | 564,559 ristitud |
Pind | 489,39 km² |
![]() | |
Pämez' | Tim Keller (tal'vku 2017—) |
Telefonkod | +1−505, 575 |
Aigvö | tal'vel UTC−7, kezal UTC−6 |

Al'bukerke (angl.: Albuquerque [ˈælbəkɜːrki], lühenduz: ABQ, ispanine virkand: [alβu'kerke]; navah.: Beeʼeldííl Dahsinil [pèːʔèltíːl tɑ̀xsɪ̀nɪ̀l]) om AÜV:oiden lidn Nju Meksiko-štatan keskuzpalan lodehes. Se om štatan kaikiš enamba elänzoittud lidn, AÜV:oiden 32-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Bernalijo-ümbrikon (Bernalillo, 3020 km²) administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1706 kuti sodapost da maižandusen keskuz, isp. Villa de Alburquerque. Nimituz om sidodud ispanižhe Al'burkerke-lidnha röunanno Portugalijanke, se libub latinan kelen albus- i quercus-sanoišpäi «vauged tamm».
Al'bukerke šingotase AÜV:oiden armijan Körtlend-il'mbazal (südäitukuižen azegišton toižiden paloiden kodvind) «Sandia»-tedoiduzlaboratorijoiden palanke. Lidn om štatan opendusen i tervhudenkaičendan aluzkundoiden keskuz, «Netflix»-kompanijan fil'mdamižen sija. «Facebook»-verkon datakeskuz i Intel-kompanijan tegimed ratas lähižiš ezilidnoiš.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Rio Grande-jogen randoil, 1490..1950 m korktusil, 1619 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 489,39 km², sidä kesken kuivma 486,03 km², vezi 4,35 km². Matkad štatan administrativižhe Santa Fe-keskushesai om 93 km pohjoižhe orhal vai 102 km avtotedme.
Klimat om letetazangišton kuiv nell'sezonine, päivoikaz, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +14,4 C°, kezakun-elokun +24,5..+26,1 C°, tal'vkun-uhokun +2,7..+5,5 C°. Absolütine minimum om −27 C° (tal'vku, viluku), maksimum +42 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Il'man lämuz voib ületada +31 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 225 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (29..42 mm kus), 22 mm redukus, vähemba kül'mkus-kezakus (9..14 mm kus). Paneb 20 sm lunt tal'ven kahesas päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 30..32 % röunoiš sulakus-kezakus, 50..57 % kül'mkus-uhokus, 40..47 % toižiš kuiš.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Al'bukerke jagase ühesaks valičemižümbrikoks (angl.: City council districts).
Lidnan radonoigendajan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of Albuquerque). Kaik eläjad valitas merad nelläks vodeks, strokuiden lugu ei ole röunatud. Edeline mer om Ričard Džeims Berri (Richard James Berry, tal'vku 2009 — tal'vku 2017).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 545 852 ristitud, vn 2020 — 564 559 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 915 927 eläjad om ezilidnoidenke 24 080 km² pindal (2018, štatan ühtenz' i 60. sija valdkundas).
Augotižlibundan mödhe (2010): evropalaižed — 69,7 % (ispanijalaižita 42,1 %), ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 46,7 %, indejalaižed — 4,6 %, afroamerikalaižed — 3,3 %, azijalaižed — 2,6 %, valdmerimalaižed — 0,1 %, segoitadud augotižlibundanke — vastusiden 4,6 %[1].
Lidn om štatan üläopendusen keskuz. Severz'-se universitetoid baziruišoiš siš, om toižiden lidnoiden üläopendusen aluzkundoiden filialoid (Finiks). Znamasine om štatan kaikiš suremb valdkudaline Nju Meksikon universitet[2] (angl.: University of New Mexico, isp.: Universidad de Nuevo México), sen aluz om pandud vl 1889, 22,6 tuh. üläopenikoid (2023).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, kiruhavtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Massižen tranzitan municipaline ABQ RIDE-kompanii nimitihe SunTran:aks edel 2004. vot. Kaik kuz' avtotesildad om saudud lidnas Rio Grandes päliči, sen ližaks kaks' oma lähižes suvižes ezilidnas. Enamba mi 600 km veloteid, velotehuzid i velomaršrutoid (2019).
Al'bukerken rahvahidenkeskeine soda- da civiline Sanport-lendimport[3] (angl.: Albuquerque International Sunport, ABQ / KABQ, 5,5 mln passažiroid vl 2024) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi, Körtlend-il'mbaz om ani päivnouzmha sišpäi. Tehtas reisid AÜV:oiden järedoihe lidnoihe i lähižiden štatoiden lidnoihe. Kahtenz' Dabl Igl II-lendimport (angl. Double Eagle II Airport) om saudud üks'toštkümnes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi, se kävutase specialižen aviacijan i čarterreisiden täht.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz (2009, Albuquerque City Hall)
-
Nju Meksikon universitetan läzundkodi (2010)
-
Rahvahidenkeskeižen Sanport-lendimportan terminal vl 2017
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ State & County QuickFacts: Albuquerque (city), New Mexico (Heredad faktad štatas da ümbrikos). // U.S. Census Bureau (quickfacts.census.gov), vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen büron andmused web.archive.org-arhivas. (angl.)
- ↑ Nju Meksikon universitetan sait (unm.edu). (angl.)
- ↑ Al'bukerken rahvahidenkeskeižen Sanport-lendimportan sait (abqsunport.com). (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (cabq.gov). (angl.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
![]() |
Al'bukerke Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||