Kunâgâsluosâ
| Kunâgâsluosâ Oncorhynchus tshawytscha (Walbaum, 1792) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Pajeluokka | Tähtikyeleh Osteichthyes |
| Luokka | Actinopterygii |
| Vyeliluokka | Neopterygii |
| Lahko | Luosâkyeleh Salmoniformes |
| Hiäimu | Luosah Salmonidae |
| Vyelihiäimu | Eidusiih luosah Salmoninae |
| Suuhâ | Kuálhismeerâluosah Oncorhynchus |
| Šlaajâ | tshawytscha |
Kunâgâsluosâ (Oncorhynchus tshawytscha) lii kuálhismeerâluosâi suuvâ stuárráámus šlaajâ.[1] Kunâgâsluosâst láá ennuv noomah eŋgâlâskielân: "Chinook salmon", "king salmon", "Quinnat salmon", "Tsumen", "spring salmon", "chrome hog", "Blackmouth" já "Tyee salmon". Suomâkielân ton nommâ lii "kuningaslohi", já tlingitkielân kunâgâsluosâ lii "t'á".
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]Kunâgâsluosah teddih 4,5–22,7 kg, mutâ stuorrâ ohtâgâsah láá joba 59 kg. Alaska Kenaijuuvâst kunâgâsluosah teddih koskâmiärálávt 16,8 kg.[2] Kunâgâsluosah láá 60–90 cm kuheh, mutâ toh pyehtih leđe joba 150 cm kukkosiih.
Meerâst kunâgâsluosâi selgi já uáivi pajeuási láá čuovjisruánááh, ertpeeli lii siilbâivnásâš, já čuávji lii vielgâd.[3] Toi roopâst já monnjâveepsist láá čapis tiälhuh.[3] Kunâgâsluosâi njäälmi sisuási lii čappâd, já tast toh láá-uv finnim noomâ "blackmouth".[3]
Kunâgâsluosâi ivne muttoo ooliivruškâdin, ruopsâdin teikkâ violetin talle ko toh vajâldeh kuuđđâđ juvváid.[3] Ivne muttoo sehe orásijn já niŋálâsâin.[4] Ton lasseen orásijn njälmi šadda ruákkilágánin.[4]
Raavâd
[mute | mute käldee]Kunâgâsluosah poreh maaŋgâid rapuellee- já kaccuušlaajâid sehe tiivrijd talle ko toh láá nuorâbeh, mutâ maŋeláá toh poreh iänááš kuolijd tego siildijd.[5] Kunâgâsluosâi raavâdvaaljan kuleh meiddei kalmareh.[5] Talle ko kunâgâsluosah vajâldeh kuuđđâđ juvváid, te toh iä puurâ innig maiden.[5]
Lavdâm
[mute | mute käldee]Kunâgâsluosah iälusteh Kuálhismeerâ taveoosijn Korea njargâenâmist já Japanist ain Kalifornia räi. Kunâgâsluosah tiättojeh Ruošâst-uv, eromâšávt Kamtšatka njargâenâmist mut meiddei Nuorttâ-Siberia meerâst já Tave-Jieŋâmeerâst.[6]
Historjálávt kunâgâsluosâi lavdâm lâi uáli jo viijđes Tave-Amerikist, já toh iälustii Kalifornia Venturajuuvâst Alaska Kotzebueluovtâ räi.[7] Kunâgâsluosah láá kuittâg lappum maaŋgâin soojijn, main toh lijjii ovdil valjeest. Motomijn kuávluin kunâgâsluosah iä peesâ vajâldiđ siseennâm juvváid, eres lasseen ulmui huksim puáđui keežild.
Kunâgâsluosah láá ištâdum maŋgáid kuávloid Kuálhismeerâ ulguubel. Suomâst kunâgâsluosah ištâduvvojii iivij 1935–1937 Kokemäkijuuhân, Oulujuuhân já Höytiäinenjáávrán.[8] Pisovâš kunâgâsluosânääli ij kuittâg kuássin šoddâm.[8]
Kunâgâsluosah láá ištâdum Euroop lasseen Uđđâ-Seelandân já Maadâ-Amerik Patagonian. Patagoniast kunâgâsluosah láá piergim pyereest.[9] Uđđâ-Seelandist kunâgâsluosâi ištâdmeh 1800-lovo loopâst iä luhostum.[10] Maŋeláá 1900-lovo aalgâst ištâdmeh luhostuvvii pyerebeht, já tääl kunâgâsluosah tiättojeh tagarijn juuvâin ko Rangitata, Opihi, Ashburton, Rakaia, Waimakariri, Hurunui já Waiau Uwha.[11]
Ive 1967 Michiganist kunâgâsluosah ištâduvvojii Michiganjáávrán já Huronjáávrán. Ulmen lâi raijiđ ränissildenääli šoddâm tobbeen.[12] Ive 1966 siämmáid javrijd lijjii jo ištâdum silbâluosah. Sehe silbâ- já kunâgâsluosah piergejii pyereest, já tondiet tast maŋa kunâgâsluosah láá ištâdum eres-uv Stuorrâjavrijd.[13] Tobbeen valastâllâmkuálásteijeeh aneh kunâgâsluosâid stuorrâ áárvust toi aggressiivlâšvuođâ tiet.
Lasanem
[mute | mute käldee].jpg)
Kunâgâsluosah šaddeh kuuđđâmahan 2–7-ihásâžžân, mutâ táválávt toh kođeh 3–4-ihásâžžân.[3] Kunâgâsluosah čolgeh juuvâin saivâčääsist, já talle toh vajâldeh väldimeerân sálttáás čáácán, kost toh poreh já stuáruh.[3] Čiivgâi čolgâm tábáhtuvá maŋŋeed tälviv teikkâ tooláá kiđđuv.[5] Motomeh kunâgâsluosâčiivgah pääcih juvváid, já eskin oovtâ ive maŋa toh vajâldeh väldimeerân.[5]
Kunâgâsluosah viettih koskâmiärálávt 3–4 ive väldimeerâst, já talle toh vajâldeh meerâst kuuđđâđ jieijâs šoddâmjuuhân. Vajâldem juvváid tábáhtuvá vyesimáánust syeinimáánu räi,[5] já puoh kunâgâsluosah jäämih ton maŋa.[3] Jáámmám kunâgâsluosâi rummâšeh láá uáli jo teháliih, tastko toh pyehtih ennuv energia já raavâdamnâsijd juuvâi ekosysteemáid.[3] Rummâšeh láá teháliih meiddei uccâ kunâgâsluosáid, moh láá eidu čolgâm, tastko rummâšijn finnee ennuv tyypi já fosfor.[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kunâgâsluosâ.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Ohlberger, Jan et al.: Demographic changes in Chinook salmon across the Northeast Pacific Ocean. Fish and Fisheries, 2018, nr 19 (3), s. 533–546. doi:10.1111/faf.12272. ISSN 1467-2960.
- ↑ Burger, C. V., Wilmot, R. L. & Wangaard, D. B.: Comparison of spawning areas and times for two runs of chinook salmon (Oncorhynchus tshawytscha) in the Kenai River, Alaska. Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Sciences, 1985, nr 42 (4), s. 693–700.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Chinook Salmon www.fisheries.noaa.gov. Čujottum 20.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 How Salmon And Steelhead Spawn mgfalaska.com. Čujottum 20.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Alaska King Salmon Fact Sheet Alaska's Boardwalk Lodge. 13.2.2019. Čujottum 20.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Augerot, Xanthippe & Foley, Dana Nadel: Atlas of Pacific salmon: the first map-based status assessment of salmon in the North Pacific, s. 80–83. University of California Press, 2005. ISBN 978-0-520-24504-4.
- ↑ Behnke, Robert: Trout and Salmon of North America. Simon and Schuster, 2010. ISBN 978-1-4516-0355-2.
- ↑ 8,0 8,1 Lehtonen, Hannu: Iso kalakirja – Ahvenesta vimpaan. WSOY, 2003. ISBN 951-0-28134-4.
- ↑ Riva Rossi, CM et al.: The invasion of Patagonia by Chinook salmon (Oncorhynchus tshawytscha): inferences from mitochondrial DNA patterns. Genetica, 2012. PubMed:23188114. doi:10.1007/s10709-012-9692-3.
- ↑ McDowell, R.M.: Gamekeepers for the Nation: The Story of New Zealand's Acclimatisation Societies, 1861-1990. Canterbury University Press, 1994. ISBN 0-908812-37-X.
- ↑ McDowall, R. M.: The origins of New Zealand's chinook salmon, Oncorhynchus tshawytscha. Marine Fisheries Review, 1994.
- ↑ Chinook salmon michigan.gov. Čujottum 21.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Spring, Barbara: The Dynamic Great Lakes, s. 48. Independence Books, 2001. ISBN 1-58851-731-4.