Kaarnas
Kaarnas vai kaarna (Corvus corax) om tsirguliik, kiä kuulus varõslaisi sugukunda ja varõsõ perrekunda. Kaarnas om kõgõ suurõmb laulutsirk.
Lakjaminek ja elopaik
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kaarnas om levinüq päämädselt põh'apuulkeräl, timä elomaaq küünüseq õdagu puul Islandist, Iirimaast ja Portugalist kooniq Kamtšatka puulsaarõ ja Tasadsõ ilmamereniq hummogun ni tä om levinüq ka Gröönimaa mereveerin ja Põh'a-Amerikan. Lõunõn küünüseq varõsõ elomaaq Araabia puulsaarõ põh'aosani, Iraagini, Iraanini ja Põh'a-Indianini. Kesk- ja Õdagu-Õuruupan ni Põh'a-Ameeriga hummoguosan om kaarnas mitmõn maanulgan inemise takankiusamisõ peräst häönüq.
Parõmbas elopaigas pidä kaarnas lagõhit hainamaid, a elliskeles ka mäkin, mereveerin ja saarõkõisi pääl. Veidüq om näid ka liina eläma tulnuq.
Hulk Eestin
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kaarnas om üle Eesti vähämbän hulgan levinüq havvu- ja paigatsirk. Kaarnidõ arv pesätegemise aol om nii 4000 – 6000 paari, talvinõ arv om nii 15 000 – 25 000 tsirku.
Vällänägemine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kogopikkus om 54–67 cm, siivasirotusõ pikkus om 115–130 cm, kihäkaal 1000–1370 g. Esätsirguq ommaq veidüq suurõmbaq ja rassõmbaq. Vanatsirgu sulõq ommavaq mustaq rohilisõ vai sinililla metalliläükegaq.
Süümine
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kaarnas süü kõkkõ, nii et timä süük om rõipõq, jüräjäq, tsirgumunaq ja -pojaq, suurõmbaq mutiguq ja kasvoq.